Mahepõllumajanduslikku maad on kõige rohkem Saaremaal, mahetootjaid Võrumaal

2010. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2009. aastaga 19%, 121 815 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud 82 628 ha (68%). Kogu põllumajandusmaast moodustab mahemaa umbes 13%.

Mahepõllumajanduse registris oli 1356 mahetootjat, kelles 848 tootjat tegeleb ka maheloomakasvatusega. Keskmine maheettevõtte suurus oli 2010. aastal 90 hektarit. Suurimatel maheettevõtetel oli üle 1000 hektari mahepõllumajanduslikku maad..

Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest aga Saaremaa. Mahetootmine on levinum veel Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Läänemaa. Kõige suurem on mahepõllumajandusmaa osakaal Hiiumaal, kus see moodustab kogu põllumajandusmaast ligi kaks kolmandikku.

Mahetöötlemise ja -turustamise areng on olnud suhteliselt tagasihoidlik. 2010. aasta lõpus oli mahepõllumajanduse registris 85 tegutsevat töötlejat ja turustajat, neist mahetoidu töötlejaid 40. Umbes pooled töötlejatest valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Vaid mahetooteid valmistavad peamiselt oma toorainet kasutavad mahetalud. Töödeldakse kõiki peamisi tootegruppe - piima, liha, teravilja, marju, puu- ja köögivilju ning maitse- ja ravimtaimi.

Mahetooted jõuavad ostjateni peamiselt otsemüügi ja ökopoodide kaudu, järjest rohkem leiab mahetooteid ka tavapoodidest. Tarbijate huvi mahetoitu osta on viimasel paaril aastal tuntavalt suurenenud, seda ka majanduslanguse tingimustes.

Allikas: Mahepõllumajandus Eestis 2010