Mahetaimekasvatus on Eestis tõusuteel
Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis Sihtasutus Eesti Maaülikooli Mahekeskus 2011. aastal Tallinnas ja Tartus läbi tarbijauuringu, eesmärgiga saada ülevaade, kuidas on muutunud mahetoidu tarbijate teadlikkus mahepõllumajandusest, mahetoidust ning ökomärgist, võrreldes 2007. aasta sarnase uuringu tulemustega. Tarbijaküsitlus näitas, et mahetoit võidab tarbijate hulgas järjest suuremat poolehoidu, kuid siiski ei ole kohalik mahetoit veel tarbijale piisavalt kättesaadav. Teisisõnu: tarbijate nõudlus kohaliku mahekauba järele on suurem kui pakkujate valmisolek seda turustada.
Kahjuks peavad pooled küsitlusele vastanutest ekslikult mahetoiduks kõiki otse tootjalt (talust, turult) ostetud toiduaineid. Rohkem kui pooled küsitletutest ei olnud rahul ka mahetoidualase teavitustööga.
Tarbijaid tuleb juurde
Pidevalt suureneb nende inimeste hulk, kes järgivad teadlikult tervisliku toitumise põhimõtteid, mistõttu suureneb nõudlus ka mahetoidu järele: kui 2007. aastal oli mahetooteid ostnud 56% vastajatest, siis 2011. aastal 60% ja 2012. aastal plaanib mahetooteid osta 73%.
Avalikkust huvitab peamiselt see, mille poolest on mahetoit tavalisest toidust parem, kus mahetooteid müüakse ja kuidas mahetoitu poes ära tunda. Kuigi mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus on Eestis kiiresti laienenud, ei ole töötlemine ning kohalike mahetoodete turustamine suutnud tootmise kasvuga sammu pidada. See omakorda põhjustab mahetoodete järjest laialdasemat sissevedu teistest riikidest.
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna mahepõllumajanduse büroo ülesanne on mahepõllumajanduse arengut suunata. Õigusaktide täiustamise kaudu tuleb luua tingimused Mahepõllumajanduse arengukava 2007−2013 ellu viimiseks, korraldada arengukavas ettenähtud tegevusi, koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja järelevalveasutustega hinnata mahepõllumajanduse arengukava rakendusplaani eesmärkide saavutamist ning vajadusel täiendada arengukava, tuginedes selleks tellitud uuringute ("Mahetootmisele ülemineku ja mahetoetuse mõju põllumajandusettevõtete tootmis- ja majandusnäitajatele", "Kohalike mahepõllumajandustoodete ja toidukaupade turg Eestis") andmetele.
Vastavalt põllumajandusministeeriumi 2011. aasta hankeplaanile sõlmiti mahepõllumajanduse büroo initsiatiivil arengukava eesmärkide saavutamiseks kokku 25 hankelepingut (neist 15 tegevust rahastati MAK 2007−2013 vahenditest ja 10 riigieelarvest). Arengukava eesmärkide täitmisest ülevaate saamiseks, arengukava 2014−2020 ettepanekute kogumiseks ja mahepõllumajandusele MAK 2007−2013 mõjude hindamiseks korraldati mahepõllumajanduse valdkonna esindajatele kaks kahepäevast seminari.
Toetused ja nõudlus
Mahetootmisele ülemineku põhjuseid ei ole viimastel aastatel uuritud, kuid võrreldes 2001. aastaga on mahepõllumajanduslik maa suurenenud üle kuue korra ja mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv ligi neli korda.
Tootjate mahepõllumajandusele üleminekut soodustavad ilmselt ühelt poolt toetused ja teisalt nõudluse suurenemine mahetoodete järele.
Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses oli 2011. aastal rohumaade (sealhulgas külvikorras olevad lühiajalised rohumaad) osakaal 79%. Teravilja kasvatati 20 493 hektaril. Teravilja pind, mis moodustas nii 2010. kui 2011. aastal 15% kogu mahepõllumajandusmaast, on võrreldes 2006. aastaga suurenenud 2,4 korda.
Teravilja kasvatas 630 ettevõtet, suurim pind oli ühes Tartumaa ettevõttes, 683 hektarit. Kõige rohkem (8353 hektarit) kasvatatakse kaera, mis moodustab 41% teraviljade kasvupinnast. Kaera kasvatatakse põhiliselt loomasöödaks. Järgnevad oder (4127 hektarit), nisu (4098 hektarit), rukis (2741) ja speltanisu (212 ha). Toiduteravilja kasvatamine laieneb eelkõige seoses võimalusega realiseerida toodangut soodsalt teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Kuigi tehniliste kultuuride (eelkõige rapsi ja rüpsi) kasvupind suurenes võrreldes 2006. aastaga ligi seitse korda, oli see 2011. aastal kokku vaid 2136 hektarit. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse ka lina, valget sinepit, kanepit, köömnet ja tutra.
Kartulikasvatus ei näita olulist kasvutendentsi (võrreldes 2006. aastaga on pind isegi mõnevõrra vähenenud). Kartulit kasvatati 214 hektaril (2010. aastal 183 hektarit).
Avamaa köögivilja pind suurenes viimase viie aastaga ligi kolm korda, moodustades 2011. aastal kokku 167 hektarit. Siiski ei ole kartuli ja köögivilja toodang piisav tarbijate nõudluse rahuldamiseks.
Viljapuuaedu oli kokku 464 hektarit (2010. aastal 374 hektarit). Kasvatatakse valdavalt õunu (363 hektarit), pisut ka ploome, pirne ja kirsse. Marjaaedu oli 909 hektarit (2010. aastal 854 hektarit). Marjakultuuridest on suurim osakaal astelpajul, mida kasvatatakse 655 hektaril (2010. aastal 559 hektarit). Levinumad on veel mustikas (42 hektarit), must sõstar (111 hektarit) ja vaarikas (27 hektarit). Maasikaid kasvatati nii 2010. kui 2011. aastal 23 hektaril.
Töötlemine hoogustub
2011. aasta detsembri lõpu seisuga oli mahepõllumajanduse registris Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud 127 maheettevõtet (töötlejad, toitlustajad, turustajad, ladustajad, pakendajad), neist 80% on kantud mahepõllumajanduse registrisse viimase kolme aasta jooksul.
Suurenenud on nende ettevõtete arv, kes tegelevad üksnes ladustamise või turustamisega. VTA järelevalve all olevatest ettevõtetest 41% tegelevad töötlemisega (ettevalmistamisega), 38% ladustamisega, 14% üksnes turustamisega ning 7% ettevalmistamisega toitlustusasutuses.
Mahetoidu töötlejaid (ettevalmistajaid) oli 2011. aastal 56. Ligi pooled töötlejatest valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Üksnes mahetooteid valmistavad peamiselt oma toorainet kasutavad mahetalud või väikeettevõtted. Töödeldakse piima, liha, teravilja, marju, puu- ja köögivilju, kartulit ning maitse- ja ravimtaimi. Lisandunud on üks söödakäitleja, kala- ja sojatooted ning pärm.
Kõige rohkem oli 2011. aastal tera- ja kaunviljatöötlejaid (17). Selles valdkonnas oli ka suurim tootmismaht ja suurim tootmismahu kasv (67% võrreldes 2010. aastaga). Kokku valmistati tera- ja kaunviljatooteid 617 tonni, sellest jahu 266 tonni, helbed 22 tonni, kruubid tangud 6 tonni, manna 5 tonni, pastatooted 7 tonni, kamajahu 5 tonni, krõbuskid 13 tonni jne.
Liht- ja valikpagaritooteid ning kondiitritooteid valmistati neljas ettevõttes kokku 114 tonni (19% enam kui 2010. aastal). Mahepiimatooteid toodeti 2011. aastal neljas ettevõttes kokku ligi 152 tonni (5% rohkem kui 2010. aastal), sealhulgas kohupiima 80 tonni, jogurtit ja miksikot 53 tonni ning juustu 19 tonni. Maheliha ja lihatooteid valmistati viies ettevõttes peamiselt veise ja lambalihast kokku ligi 103 tonni. Taimeteesid ja maitseaineid toodeti seitsmes ettevõttes kokku üle 5 tonni (69% rohkem kui 2010. aastal).
Võrreldes 2010. aastaga suurenes marjadest, puu- ja köögiviljadest ning kartulist valmistatud toodang 66% (2010. aastal 162 tonni, 2011. aastal 269 tonni), üheteistkümnes ettevõttes toodetakse mahla, hoidiseid, kuivatatud ja külmutatud tooteid jm. Lisandiga mett valmistati vaid ühes ettevõttes kokku 0,5 tonni ehk 0,2 tonni enam kui 2010. aastal. Külmpressitud toiduõli toodang võrreldes 2010. aastaga kolmekordistus, toiduõli toodeti kahes ettevõttes kokku 6,9 tonni. Esmakordselt valmistati mahe-kuivpärmi, kokku 4,6 tonni.
Mahetoitlustamine teeb Eestis alles esimesi samme. Mahepõllumajanduse registris oli 2011. aastal üks restoran, paar kohvikut ning hooajalistel üritustel mõned mahejookide pakkujad. Kohalikku mahetoitu on hakanud pakkuma ka mitmed lasteaedade ja koolide köögid.
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 3/2012.
