Mahetootjad: toetuse vähendamine ohustab kogu mahesektori arengut

 (22)
MAHE
Mahetootmise Koostöökogu esindajad Airi Vetemaa (vasakul) ja Merit MikkFoto: Karin Kaljuläte

Mahepõllumajanduse Koostöökogu pole rahul sellega, et eelarvesse planeeritud rahast taotletud mahetoetuse väljamakseteks ei jätku. Isegi varasemas suuruses mahetoetus ei kata tegelikku saamata jäänud tulu ja lisakulutusi, mis selle majandamisviisiga kaasnevad.

"Maaelu arengukavas (lüh MAKis) seati sihttasemeks vaid 133 000 ha mahepõllumajanduslikku maad, mis oli ületatud juba kava koostamise ajal," viitab koostöökogu ning tuletab maaeluminister Tarmo Tammele saadetud pöördumises meelde, et sellele asjaolule juhtisid nad juba toona tähelepanu, kuid kahjuks sellega ei arvestatud.

Ühtlasi viitab Mahepõllumajanduse Koostöökogu oma pöördumisest, ka silmas pidada, et MAKis kehtestatud toetusmäärad on keskmiselt tunduvalt väiksemad kui eelmiselperioodil ja suurema osa kultuuride puhul palju väiksemad enamikes ELi riikides makstavatest toetustest.

Mahetoetus ei kata MAKis oleva määraga tegelikku saamata jäänud tulu ja lisakulutusi, mis selle majandamisviisiga kaasnevad.

Koostöökogu esindaja Airi Vetemaa sõnul tekib mahetoetuse vähendamisel olukord, et toetus võib jääda alla keskkonnasõbraliku majandamise ja loomade heaolu ning keskkonnasõbraliku aianduse meetmest saadavatele toetustele. See oleks aga tootjate suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest toetuse määrad pole siis enam üldse proportsioonis mahetootmisega seonduvate piirangute ja pakutava avaliku hüvega.

Seotud lood:

"Igal aastal on nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala suurenenud. See on väga positiivne areng, mis soodustab mahetoodangu mahu suurenemist ja sellega nii kodumaise turu kui ka ekspordivõimaluste laienemist," ütleb Vetemaa.

Kuna riik kavandab mahemajanduse tervikprogrammi ja mahesektoris tehakse jõupingutusi mahetoodangu ekspordi oluliseks suurendamiseks, on maheda toorainebaasi olemasolu möödapääsmatult vajalik.

Suuremahulisel toetuse vähendamisel pannakse aga praegused mahetootjad väga keerulisse seisu, viitab Vetemaa. Sest viieaastaste kohustuste võtmisel on tehtud majanduslikud otsused arvestades MAKi toetusmäärasid. Nii tekib ebaõiglane olukord, kus tootjatel on küll riigi ees kohustus mahetootmisega jätkata, kuid riigil pole kohustust seda lubatud määras toetada. Löögi alla ka sektori ekspordivõimalused, sest raskustesse sattunud tootjad lõpetavad tootmise ja toorainet hakkab nappima.

Mahetootjad pingutavad, et toota kvaliteetset toodangut ja suurendada saagikust. Välisturgudele minekuks ja töötlemise edendamiseks on tingimata vajalik, et tootmise mahud kasvaksid. Mahetoetuse märkimisväärne vähendamine annab senisele arengule tagasilöögi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu on seisukohal, et mahetoetused tuleb välja maksta võimalikult täies mahus.

Mahetootmine areneb kogu Euroopas ja tarbijatepoolne nõudlus suureneb. 2016. aastal kasvas Euroopa maheturg 11,4 protsendi võrra.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare