Mahetootmist turgutavad toetused

Aastate jooksul on mahetootjatele makstud sadu miljoneid kroone toetust, kuid mahetoodangut on turule jõudnud väga vähe. See moodustab alla 1% kogutoodangust.

Mullused mahetoodangu andmed lööb põllumajandusamet mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Paltsi sõnul kokku suveks. Tunamullused on aga olemas.

Toona moodustas maheteravilja kasvupind 5% kogu teraviljapinnast ja mahesaak oli 2% kogu teraviljasaagist. Mahekartulit kasvatati kahel protsendil kogu kartuli kasvupinnast ja kogu kartulisaagist oli mahekartulit 1%.

Mahepõllumajandusliku tootmise puhul jääb saak tavatootmisele alla. Toetust makstakse selleks, et kompenseerida osa väiksema saagi tõttu saamata jäänud tulust.

Põllumajandusametil, PRIA-l ja põllumajandusministeeriumil puuduvad andmed selle kohta, kui suureks kujuneb mahetoetus iga kilo mahevilja, -kartuli või -marjade kohta. Toetust makstakse ju pindala alusel ja kolm neljandikku mahepinnast on üldse
rohumaa.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tunnistab, et kõigis riikides kipub olema probleemiks see, et vaatamata mahetootmise toetamisele kasvab mahetoodangu kogus aeglaselt. Tema sõnul on mõeldud selle peale, kuidas Eestis mahetoetuse mõju suurendada.

“Meie naaberriigid on läinud seda teed, et mahetoetus on seotud toodanguga,” märgib Seeder. “Ka Eesti mõtleb selle peale.”