Mais kasvas hästi sigade kiuste
“Kevadel ostsime 30 kilomeetrit traati ja 1500 aiaposti ning tegime nädal otsa seaaedu ümber maisipõldude,” räägib OÜ Pae Farmer juhataja Ülo Flaur, kes kasvatab Raplamaal maisi 206 hektaril. “Maisi võib kasvatada, aga metssigadega koos seda teha ei saa.”
Sigadega olid hädas ka Põltsamaa kandi maisikasvatajad, näiteks OÜ Viraito juht Toivo Kens. “Sead on nii nahaaliks läinud, et tulevad lausa linna piiril asuvasse põldu maisi sööma!”
Kensi sõnul alustas Viraito maisikoristust kaks nädalat varem kui võinuks just sellepärast, et sigade kahjustusi vähem oleks.
“Viimasel õhtul enne koristust maiustas 40pealine seakari meie põllus. Emis rullib põllu maha ja terve seakari läbustab,” on vihane ka ASi Pajusi ABF juht Lembit Paal, ent lisab: “Õnneks on meil hea koostöö jahimeestega.”
Maisi on kõige õigem koristada kohe pärast seda, kui esimene öökülm on põldu näpistanud. Külmanäpistatud tõlvikud on magusad ning maisisilo annab talvel piimakarjale rohkem vajalikku energiat. Metssigade tõttu seda aega ootama jääda ei saanud – siis oleks saak kõvasti väiksem olnud.
Annab hea energiarikka silo
Maisi on Eestis silokultuurina kasvatatud ka kolhoosiajal. Toona kättesaadavad sordid polnud aga piisavalt külmakindlad ja nõudsid väga pikka kasvuaega.
Nelja-viie aasta eest jõudsid Eestisse uuemad söödamaisi sordid, mis taluvad paremini külma ning mille tõlvikud jõuavad ka põhjamaises kliimas piimküpseks saada. Siis sai maisikasvatus Eestis taas hoo sisse ja nüüd teevad seda paljud suuremad piimakarjapidajad.
Tehakse tervikkoristust – mais lõigatakse piimvahaküpsena, hekseldatakse ja muljutakse silokombainiga ning pannakse tranšeesse.
Vabariigi lõunapiiril tegutsev OÜ Kesa Agro kasvatab maisi neljandat aastat järjest. “Saagi üle ei saa kurta – märja massina tuli seda 50 tonni hektarilt,” ütleb osaühingu juht Venda Vihmann. Maas oli tal seda 25 ha.
“Mida rohkem on tõlvikuid, seda parem,” selgitab Vihmann. Tänavu oli tema põllul igal taimel üks-kaks, ent mullu keskmiselt kolm tõlvikut.
Maisikoristusteenust tellib mees osaühingust Agrotex, kuna võimas silokombain, eriti maisiheedriga, on omale osta kallis.
Sama teevad ka Viraito ja Pajusi ABF. Agrotexi silokombain Claas Jaguar läkski pärast Valgamaal töö lõpetamist Viraito põldudele.
Lembit Paal, kel oli maas 150 ha maisi, kiidab, et mais aitab neil talve üle elada. Rohukasv oli sealkandis tänavu vilets ja rohusilost üksi ei piisaks. Koristus võttis nädala, massi tuli 30 tonni hektarilt ja sellest tehti kokku 4500 tonni maisisilo.
Pae farmeril oli aga maisi maas tervelt 206 ha ja selle koristus alles käib. Kuna maisi pind on suur, on ettevõte ostnud oma silokombaini. Tänavune saak on 40 tonni ringis hektarilt.
Maisikasvatus pole kallis
Kesa Agros söödetakse lehmadele maisi- ja rohusilo pooleks. “Maisisilol on energiasisaldus kõrge, aga proteiin madal. Rohusilol vastupidi. Sellepärast on neid mõtet sööta pooleks,” selgitab Vihmann, kelle 450 lehma andsid mullu keskmiselt ligi kaheksa tonni piima.
“Sel aastal kasvas mais nii hästi, et saame ka pooleks anda,” ütleb Ülo Flaur rahulolevalt. Raplamaal oli lõppenud suvi tema sõnul maisi kasvatamiseks soodne. Esimene kuumalaine pani maisi kasvama ja kogu suvi oli soe. Samas talub mais päris hästi kuivust.
Pajusi lehmad saavad maisi kolmandiku ratsioonist. “Isegi siis, kui maisisilo ei ole väga kvaliteetne ega kõrge energiasisaldusega, on ta hea ja magus ning lehmad söövad seda hea isuga,” räägib Paal. “Kui kevadel maisisilo ära lõppes, kadus tonn piima kohe ära.”
See näitab, et maisisilost on kasu mitte ainult lehmale, vaid ka piimakarjapidaja rahakotile. Kuigi tavaarusaama kohaselt peetakse maisikasvatust kalliks.
Kalliks teeb selle eelkõige seemne hind, mis on teraviljahinnast kõrgem. Samuti see, et maisi peab külvama täppiskülvikuga ning koristama spetsiaalse maisiheedriga.
Lisaks tuleb kõrs ja terad kindlasti muljuda. See tehnika on kallis osta, aga ka maisikülvi ja -koristusteenuse eest küsitakse soolast hinda.
Ometi on maisikasvatajad välja rehkendanud, et lõppkokkuvõttes pole maisikasvatus nii kallis lõbu ühti. Sama koguse rohusilo saamiseks tuleb teha kolm-neli niidet ja põldu vahepeal väetada, mistõttu küttekulu läheb kokku suuremaks, kui korra teenusena maisisilo valmis teha lasta.
Kuna seeme pannakse täppiskülvikuga, on külvinorm 75 000–80 000 seemet hektari kohta. Maisi seemne hind hektari kohta tuleb umbes 80–100 eurot. Vihmann väidab, et näiteks sertifitseeritud ja puhitud nisuseemne hektarikulu on samas hinnaklassis.
Maisile tuleb osta ka vähem väetist, kuna see kultuur kasutab hästi ära läga. “Saame kogu talvise sõnniku sinna alla ära panna,” ütleb Lembit Paal. “Mais kasvab orgaanikal hästi ega lamandu nagu teravili.” Venda Vihmann kinnitab, et temagi kasutab maisi väetamiseks peamiselt läga.
Sügisel veab ta seda maisipõllu ettevalmistamiseks künni alla ja kevadel paneb enne kultivaatoriga põllule minekut veel juurdegi, sest kõige paremini kasvab mais tema kogemuste järgi siis, kui mulda lisaks sügiskünnile ka kevadel kobestada.
