Mais ootab koristamist ja siloks tegemist
Eesti piimakarjakasvatajad on taas avastanud maisi kui väärtusliku silokultuuri. Maisisilo kasutamine siinmail
aina laieneb ja teede ääres võib näha vohavaid maisivälju.
Maisi kasvupind oli eelmisel aastal Eestis 2300 ha ja tänavu statistikaameti esialgsetel andmetel 3700 ha. Maisi kasvupind suureneb Eestis eelkõige tänu sellele, et aretatud on uued söödamaisi sordid, mis sobivad siinsesse kliimasse paremini. Kuna see vili kogub järjest rohkem pooldajaid, on maisi kasvatamist ja maisisilo tootmist viimastel aastatel uurinud nii Saku, Jõgeva kui maaülikooli teadlased.
Miks kasvatada?
Jõgeva SAI teadlane Tiia Kangor selgitab, et maisi esimene eelis on suur energia kogusaak hektarilt. Mais on hea mullaniiskuse kasutaja ning kasvab hästi ka põuasemal aastal. Samuti on mais väga hea läga ja väetiste ärakasutaja. Peale selle on mais hea vahekultuur Eesti üksluises kultuuride valikus.
Maisil on Eesti tingimustes vähe taimehaigusi ja -kahjureid. Haigustest esineb pahknõge. Probleemiks võib olla pikk kasvuaeg.
Kõige rohkem teevad maisikasvatajatele aga muret linnud ja metssead, kes teavad samuti, kui hästi mais maitseb.
Mari Riisenberg maaülikoolist toob oma magistritöös välja maisi väärtuse loomakasvatuse seisukohalt. Tema töö eesmärk oli võrrelda maisisilo rohusiloga, hinnata eri maisisortide saaginäitajaid ja Eesti maisikasvatajate väetamiskoguste mõju haljasmassi saagikusele ning kuivainesisaldusele. Kasutatud on Viljandis ning Kuusikul läbiviidud katsete tulemusi ning andmeid Eesti ettevõtetest.
“Mais mitmekesistab koresööta, annab hektari kohta suure koguse koresööta, parandab seguratsiooni maitsvust ning tõstab söömust,” selgitab Riisenberg.
Saagikuse näitajad, võrreldes teiste söödakultuuridega, olid mõnel aastal 50% kõrgemad. Paremaid tulemusi andis maisisilo 25–35% suhkrute ja tärklise sisalduse juures, mis tõstis loomade söömust võrreldes rohusiloga.
2011. aasta ilmastik oli maisi kasvuks Eestis soodne, keskmine maisi saagikus 33–40 t/ha, mille kuivainesisaldus oli 34%.
Veistele on maisisilo hea energiaallikas – see on rohusilost tunduvalt kõrgema tärklisesisaldusega. Metaboliseeruva energia sisaldus maisitootjate silos oli keskmiselt 10,8 MJ/kg.
Maisisilo kasutades on võimalik oluliselt vähendada teravilja (jahu, muljutud teravilja) osakaalu ja sellele tehtavaid kulutusi. Mais sileerub hästi ning on kontrollitud fermenatsiooni puhul loomadele nagu komm ratsioonis, tõstes söömust. Maisisilo sisaldab just veise seedimisele sobivat vatsast “mööduvat” tärklist.
Piimakarjade söödaratsioonis võib maisisilo osakaal olla 50–55%. Liigne maisisilo osakaal võib põhjustada loomadel rasvumist ja muid terviseprobleeme.
Piimafarmides tekkinud läga on maisi kasvuks hea väetis, mis aitab kokku hoida kulusid mineraalväetistele.
Sordivõrdluskatsetest selgus, et keskmisest paremate näitajatega oli sort ‘Cresendo’. Tootjate seas on see sort samuti populaarne, kuna saagikuse näitajad on aastati stabiilsed.
Suuremat haljasmassi saaki said need tootjad, kes külvasid maisi võimalikult vara ning koristasid hiljem. Samuti olid kõrgete tulemustega ettevõtted, kes lisasid mulda lämmastikku rohkem.
Kuidas kasvatada?
Mari Riisenbergi töö alusel annab parimaid tulemusi maisiseemne kvaliteetne täppiskülv normiga 70 000–80 000 seemet hektarile. Tähtis on teha kevadel, kui maisitaimed veel varajases kasvufaasis, umbrohutõrje. Pärast ei pruugi seda enam vaja ollagi, sest võimsakasvuline mais kas lämmatab umbrohud või kasvab neist lihtsalt üle. Maisi kohta ütlevad praktikud, et läga võib sellele anda nii palju, kui anda on ja regulatsioonid lubavad. Seda nii sügisel künnijärgselt kui ka kevadel enne külvi.
Riisenbergi sõnul võib läga anda veel ka kuue-seitsme lehe faasis. Halba ei tee NPK-kompleksväetis vastavalt mullastiku vajadusele. Hea tulemuse on kasvatajad saanud maisi ridade vahelt harimisega.
Enamik maisi koristatakse Eestis liikurhekseldiga. Teenust pakkuvaid masinaid – maisheedriga silokombaine – võib Eestis olla kümmekond. Tuntuimad maisikoristusteenuse pakkujad on Agrotex ja Baltic Agro, lisaks Tatoli. On aga ka juba suuremaid maisikasvatajaid, kes on endale soetanud maisikoristusheedri, et tagada õigeaegne koristus ja mitte sõltuda teenuse pakkujast.
Energia- ja kuivainekadude vältimiseks soovitab noorteadlane kindlasti kasutada silokonservanti, eriti arvestades meie ilmastikuolusid koristusperioodil.
Heade koristustavade järgimine on maisisilo puhul väga oluline. Kriitiline on optimaalsest niitekõrgusest kinnipidamine. Riisenbergi sõnul on maisile sobiv niitekõrgus mitte madalam kui 30 cm. Katsed kinnitavad, et niite pikkuse tõstmine 10 cm-lt 30 cm-ni parandab nii silo toitainelist väärtust kui seeduvust 1,5–2,5%. Samuti vähendab niitekõrguse tõstmine riknemist põhjustavate hallituste ja pärmseente sattumist silomassi.
Mullune soe suvi sobis maisile hästi ja korjati head saagid. Parimad saagid ulatusid 50–60 haljasmassi tonnini hektarilt, katsepõldudel saadi ka üle 70. Tänavu on aga teised lood.
“Sel aastal võib maisi siloks koristamine ja kvaliteedi tagamine ilmaolude tõttu olla üpris suur väljakutse,” rääkis Inglismaa siloekspert Dave Davies, kes hiljuti ka Eesti maisipõldudel käis.
Vihmane kevad ja varasuvi ning tavapärasest madalamad õhutemperatuurid põhjustasid maisi aeglasema kasvu. Kui ilm jääb ka septembris jahedaks ja öised temperatuurid langevad alla seitsme kraadi, on tavapärase saagikoristuse ajaks maisi tärklisesisaldus ja kuivaine madal ning maisi kvaliteedi parandamiseks tuleb ka koristusaeg võimalikult hiliseks nihutada.
“See omakorda loob hea keskkonna soovimatutele pärmidele ning hallitustele. Suurema saagikuse nimel tahetakse koristada maksimaalset massi ja tihti vähendatakse selleks niite kõrgust – see aga suurendab kokkuvõttes veelgi riske masisilo saastumiseks ja kadudeks,” selgitab Dave Davis.
Tähelepanu detailidele
Sellel aastal tuleb Davise selgituse järgi maisisilo tegemisel pöörata tavapärasest enam tähelepanu detailidele: niitekõrgus, heksli pikkus, korrektne maisiterade muljumine, korralik tallamine.
Kui maisi kuivaine jääb väga madalaks, tuleb suurendada heksli pikkust, et oleks võimalik mass kinni tallata. Need tegurid aitavad parandada silo fermentatsiooni kiirust ning vähendavad sellega riknemist ja sileerumiskadusid.
Kui eespool nimetatu on korrektselt tehtud, peab Davise sõnul olema teadlikult valitud ka õige kindlustuslisand, et veelgi toetada piimhappelist ja kiiret fermentatsiooni sügisestes ilmastikutingimustes.
Selleks et maisis säilitada maksimaalne söödaväärtus, on vaja kontrollida nii silo fermentatsiooni kvaliteeti kui ka aeroobset stabiilsust.
Viimase 30 aasta jooksul on tehtud palju teadusuuringuid homofermentatiivsete, piimhapet tootvate bakterite (Lactobacillus plantarum, Pediococcus sp.) kasutamise kohta maisisilo tootmisel. Need bakterid toodavad ühest suhkrumolekulist kaks piimhappemolekuli ja garanteerivad seega silo pH kiire languse. Tänu sellele säilitatakse silos maksimaalseid suhkruid ja tärklist ning ka klostriididega saastumise risk on minimaalne.
Paljude kindlustuslisandite põhiline eesmärk on silo aeroobne stabiilsus, seega kasutatakse lisandite tootmises teisi baktereid. Sellised bakterid nagu Lactobacillus buchneri, Lactobacillus brevis ja Leuconostoc mesenteroides toodavad suhkrumolekulist ainult ühte piimhappemolekuli ning sellele lisaks ka näiteks äädikhapet ja etanooli. Sellega kaasneb aeglane silo pH langus, mis tekitab toitainete- ning kuivainekadu ja loob suurema riski klostriidide kasvuks.
Silo kuumenemise vältimist on võimalik saavutada hea tallamisega ja pH kiire langusega, kasutades piimhappelist käärimist soodustavaid bakterid sisaldavaid lisandeid. Niisiis ei oleks mõistlik kompromiss aeroobse stabiilsuse parandamiseks leppida toitainete kadudega silos, eriti veel praeguste söödahindade juures.
Alternatiivne võimalus silo aeroobse stabiilsuse kontrolliks on toiduainetööstuses laialt levinud ühendite – naatriumbensoaati ja kaaliumsorbatit sisaldavate lisandite kasutamine. Need orgaanilise happe soolad takistavad väga efektiivselt pärmide ja hallituste arengut.
“Loodame siiski, et maisil on aega kasvada ja küpseda ning Eesti piimatootjad saavad nii olulise saagi ka sellel aastal edukalt koristatud,” soovib Inglise siloekspert.
Toivo Kens
OÜ Viraito
Kasvatan maisi sellepärast, et lehm saab sealt rohkem energiat – ratsiooni koostamisel on see lisavõimalus.
Energiat saab ka teraviljast, aga see on kallim kui maisi-silo. Ise kasvatada on üldse alati odavam. Olen rehkendanud, et kui saan saagiks 25–28 tonni haljasmassi hektarilt, on kulud tasa. Kui saak tuleb üle 30, siis on juba kasum.
Tänavu arenes mais juuni keskpaigani aeglaselt, aga siis tulid soojad ööd ja hakkas kasvama. Praegu on juba igal taimel kaks tõlvikut küljes. Need on küll väga noored – mida suuremaks tõlvikud kasvavad, seda parem on maisisilo energiasisaldus. Kui oleks veel kuu aega kasvada, võiks saada igapidi väga korraliku saagi.
Margus Lepp
OÜ Voore Farm
Ma ei ole enam juba mitu aastat maisi kasvatanud. Ilmselt siis, kui kasvatasin, polnud soodsad aastad ja ma ei saanud sealt nii suurt energiat, kui lootsin.
Rohusilo tehes olen saanud parema energiasisalduse ja ilmselt on see nii ka tänavu.
Kui kasvatada õigeid rohumaasegusid ning teha rohusilo õigel ajal, saab sealtki väga hea energiasisalduse.
