Mitmes Euroopa riigis on maisist saanud oluline bioenergeetiline kultuur. Maisil on ekspertide hinnangul Eesti tingimustes vähe taimehaigusi ja -kahjureid. Probleemiks võib olla pikk kasvuaeg.

Põltsamaa kandis majandava OÜ Viraito juhi Toivo Kensi kogemused on näidanud, et kevadine külm seda vilja ei kahjusta, aga sügisese külma järel on vaja saak kohe ära koristada, sest muidu hakkab see kiiresti roiskuma. Kens otsustas hakata maisi kasvatama seitsme aasta eest.

“Esimesel aastal kasvatasin 18 hektaril, et vaadata, kuidas lehmad seda söövad ja mis piimaga juhtub,” põhjendab ta ja lisab, et jätkab maisikasvatust kindlasti ka edaspidi, sest maisisilo on mõjunud toodangunäitajatele hästi. “Maisisilo parandab lehmade söömust. Kui söötma hakkame, ega siis kohe piimatoodangu suurenemist ei panegi tähele, aga kui maisisilo otsa saab, on märgata piimatoodangu langust.”

Sel aastal läheb Viraito OÜ põldudel maisi alla 35 ha. “Nõuetest tulenevalt ei tohi maisi üle kahe aasta ühel põllul kasvatada, aga mais ei taha kasvada igasugusel põllul,” lisab Kens. “Probleeme on põldudel mitmeid – kas põhjavesi on liiga kõrgel või maaparandustöid puudulikult tehtud. Drenaažikohad paistavad maisipõllus eriti välja.”

Kensi sõnul pole maisi mõtet ka metsa äärde külvata, sest siis hakkavad seda sügisel sead rüüstama. Sigadega on hädas paljud Eesti maisikasvatajad, isegi need, kelle põllud asuvad linna piiril. Põllumehed tunnistavad, et sigade vastu ei aita püssikuul ega inimesehais. Haage Agro juhataja Andres Härm on rääkinud, et tema töömehed püstitavad igal kevadel maisipõldude ümber elektrikarjuse.

“Mais on hea lägakasutaja ja annab head saaki,” kiidab Toivo Kens seda kultuuri. “See on ka riskide maandamise kultuur, kui näiteks põuaga rohi ei kasva. Mais kasvab põuaga hästi.”

Palju sõltubki tema sõnul ilmastikust – kui sooja rohkem, saab saak rutem valmis. Viimasel paaril aastal ta on koristanud septembris, vahel ka oktoobris. Maisikoristuse puhul on oluline õigeaegne kokkulepe koristusteenuse pakkujaga.

Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa ütleb aga, et nende ettevõttes on maisi neli-viis aastat tagasi kasvatatud, kuid see pole loodetud majanduslikku efekti andnud ja seetõttu on maisi kasvatamisest loobutud.

“Toodangus paranemist ei näinud ja kasvatada polnud odav,” põhjendab Aasa. “Kuna meie kari on suur, koos Kabalaga 2200 lüpsilehma, peab seda väga suurel pinnal kasvatama, sest muidu pole mõtet. Kasvuaeg jääb ka liiga lühikeseks ja riskid on liiga suured, et see ennast õigustaks.”