Kasutatakse sesoonset (märts-aprill; august-september) poegimissüsteemi. Seda eeskätt ületalve peetavate nuumveiste arvu tasakaalustamiseks ning veiseliha tarne aastaringseks kindlustamiseks.

Mahetootmisele orienteeritud veisekasvatajaid on vähe, kuna piirkonnas, mida külastati, puudub maheveiseliha töötlev ning turustav lihakombinaat.

Liha hind on ühesugune nii kevadel kui sügisel. Tootjad on liha eest makstava hinnaga (16 000-18 000 krooni tapaveise kohta keskmiselt) rahul. Probleemiks on kesklassi vähenev tarbimine, mis tingitud majanduslangusest.

Tõuaretuses on kasutusel aretusväärtuste süsteem, kus valikukriteeriumitena kasutatakse näiteks sünnikaalu, -raskust, emapiimakust jt näitajaid.

Reisi korraldas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostöös Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga. Eelnevatel aastatel on tutvutud Soome ja Iirimaa veisekasvatusega.

Allikas: Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.