Marku Lamp: Metsaomanik müügu puhast õhku
Keskkonnaministeeriumi poolt on valmis. Kava on esitatud vabariigi valitsusele heakskiiduks ja peaks olema neljapäeval (täna - toim) valitsuse istungi päevakorras.
Mis kõige suuremat vaidlust põhjustas?
Põhimõttelisi vaidlusi pole olnud. Võiks märkida üht kokkulepet, mis on seotud sellega, et kava näeb ette metsa kui ressursi kasutamise mõningast tõusu. Näiteks soov muuta metsaseadust nii, et lankide kavandamine muutuks eraldisepõhiseks, rohkem looduslikke piire arvestavaks. See võib kaasa tuua mõneti suuremad lageraielangid.
Teine soov on muuta seniseid raievanuseid. Kokkulepe jäi, et enne niisuguste muudatuste tegemist tuleb eraldi analüüsida muudatuste mõju keskkonnale.
Kuidas raievanused muutuksid?
Need raievanused, mis praegu seaduses, on paljuski kokkuleppelised, jäädes kasumiküpsuse ja loodusliku küpsuse vahepeale.
Samas on kaitsealuste metsade osakaal tuntavalt kasvanud ja lisandunud on hulk nõudeid, mis sunnivad metsamajandajat arvestama bioloogilise mitmekesisusega.
Meie arvates on õigustatud, kui seda nüüd omakorda tasakaalustada raievanuste toomisega allapoole. Et nendel aladel, mis on jäänud metsade majandamiseks, lasta metsaomanikul kasumit teenida.
Millega kava tehes kõige rohkem ise rahule jäite?
Hästi nähtav on, et suhtumised on muutunud, metsandus ei ole enam probleem, mingi illegaalne raie vms ei tulnud üldse jutukski. Kogu seltskond, kes kava koostamises osales, nägi metsakasutuses pigem lahendusi - uued töökohad, loodussõbralik materjal jne.
Kas peate silmas ka looduskaitse poolt?
Jah. Ka kavale tehtud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et mets on ressurss, mida Eestis on otstarbekas kasutada. Mets aitab ju meil ka taastuvenergeetika eesmärke täita.
Et tasakaalustada suuremat metsakasutust, oleme võtnud sihi suurendada range kaitse all olevate metsade pindala 10 protsendini metsamaadest.
Päris huvitav uus tahk arengukavas on seotud kliimamuutustega. Kui selge meil Eestis praegu on, kuidas kliima soojenemine metsadele mõju avaldab?
Seda ei ole meil tegelikult seni spetsiaalselt uuritud, kuid sellega tuleks algust teha. Selgitada, mis mõjud on ja mis mõjusid tuleks vältida. Näiteks see, kui metsades kasvab rohkem laialehiseid puid, ei kujuta ju ohtu. Uute võõrliikide tulek võib aga tähendada ohtu, mille puhul peaksime teadma, kuidas seda vältida.
Praegu on keskkonnateabe keskus koostöös maaülikooliga koostamas üht programmi, millest saab kogu selle töö alus.
Samas seob metsa kliimaga see ka, et puit on taastuvressurss, mille kasutamine iseenesest aitab kliimamuutuste vastu võidelda. Sellel teemal on ülevaade parem ja uuringuid piisavalt.
Kas on oodata Natura-metsade hüvitisesumma suurenemist? Eestis on need määrad ju palju väiksemad kui mujal ELis. Just praegu arutab Brüssel, kuidas maaelutoetusi pärast 2013. aastat jagama hakata. Seda täpselt ütelda ei saa, sest arutelud käivad. Aga minu meelest on metsandus maaelu toetustega seoses praegu paremas positsioonis kui kunagi varem.
Mets on seotud keskkonnaga ja keskkonnaküsimused on praegu ELis suure tähelepanu all.
Natura toetused on tähendanud saamata jääva tulu hüvitist, aga aina kuumemaks teemaks on muutumas need keskkonnaväärtused, mis luuakse sellega, et mets on kaitse alla võetud.
Mida see täpsemalt tähendab? Uues kavaski on kirjas, et metsaühistute kaudu peaksid needsamad väärtused avalike teenustena Eestis turule jõudma.
Kõige käegakatsutavam avalik teenus meie metsades on praegu kindlasti see, mis on seotud puhkevõimalustega - matkarajad, lõkkeplatsid jms. Aga mujal maailmas käib asi nii, et näiteks New York maksab linna servas elavatele metsaomanikele selle eest, et nad toodavad linnale puhast vett. Tootmine tähendab seda, et metsad filtreerivad vett.
Paljudes linnades, kus õhusaaste on suur, tekitatakse rohealasid, kus toodetakse puhast õhku, hapnikku, mille eest maaomanikule makstakse.
Näiteks Ungari Brükk'i rahvuspargi metsad toodavad sümboolselt hapnikku Vatikanile. See tähendab, et Vatikan üritab süsihappegaasikogust, mida nad õhku paiskavad, tasakaalustada sellega, et ostsid Ungaris hapnikku tootvat metsa.
See on teenuste liik, mida Eestis veel ei ole. Meil on olukord selles mõttes teistsugune, et metsa on palju ja metsast saadavaid hüvesid võetakse nagu iseenesest mõistetavat asja. Aga... võib-olla tasuks me metsaomanikel kusagile väljapoole hakata puhast õhku müüma.
Kõigepealt oleks vaja uurida, kui suur on süsinikukogus, mida iga metsaomaniku metsad seovad, ja siis saaks selle kogusega turule minna.
Rahvusvahelise süsinikukaubanduse skeemidesse pole veel metsasid lisatud, kuigi vastavaid arvestusi on juba tehtud. Eri metsariikides on need mudelid hästi erinevad.
Meie arengukava näeb uue teenuse tekitajana just metsaühistuid, kuna see on müügitöö, mida riik ei hakka tegema.
Metsaühistuid on arengukavas üldse väga rõhutatud. Loen sealt, et plaan on hakata riigisiseseid toetusi maksma vaid metsaühistute liikmetele. Kas ministeerium ei karda diskrimineerimissüüdistust? Natuke ikka kardame. Aga see on üks abinõu, kuidas jõuda eesmärgini koondada ühistutesse võimalikult palju metsaomanikke. See on üks meie suur eesmärk.
Samas on see kirjas ikkagi suundumusena. Kui asi ükskord päevakorral peaks olema, tuleks seda kindlasti täiendavalt analüüsida.
Praegugi on ju toetusi, mida saavad vaid suured ühistud. Väikestes tekitab see tuska.
Väikestel metsaühistutel on oma roll metsaomanike koondajana, infopäevade korraldajana jms, aga selleks, et ressurssi paremini kasutusele võtta, on vaja suuremat koondumist. Näiteks metsa istutamine - mida rohkem metsaomanikke esitab oma tellimused koos, seda odavamad on teenused. Raie puhul on samamoodi.
Suuremate toetamine tähendab siin selle algatuse toetamist, mis viib suurema ressursikasutuse ja tuluni. See toetab ka arengukava üldisemaid eesmärke, et metsaressurss oleks ühtlasemalt ja paremini kasutuses.
Aga seda aega ilmselt ei tule, kui kõik metsaomanikud Eestis ühistutesse on koondunud.
Jah, ühistutes on aktiivsemad majandajad. Aga meil on selline seisukoht, et siht ei olegi kõiki metsaomanikke toetustega ülal pidada. See ei oleks jätkusuutlik.
Tegelikult on hästi läinud selles mõttes, et isegi masu ajal suutsime metsatoetusi hoida samal tasemel nagu varem. Aga - mida pikema aja jooksul toetustega harjutakse, seda enam neid oodatakse ja lõpuks ei suudetagi ilma nendeta enam midagi teha.
Õigem on luua niisugune süsteem, kus ilma toetusteta ka ikka hakkama saadakse. Ühistute abil ühelt poolt ja teisalt nende maksusoodustuste ja tingimuste abil, mis väikemetsaomanike tegevust soodustavad.
Kui kaugel on tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis väikeomanikele meeldida võiks? Nagu aru saan, võimaldaks see ka füüsilistel isikutel raietuludest igasuguseid kulusid maha arvata, enne kui tulumaksu arvestatakse.
Eelnõu on justiitsministeeriumis. Me loodame, et kui see seadusena vastu võetakse, on metsaomanikel sellest kasu. Nende kulude hulka, mida raietulust maha arvestada saab, käivad selle eelnõu järgi kõik metsatöödega seotud kulud.
Näiteks kui omanik teeb raie ühel kinnistul, aga samal ajal hooldab ta oma teisel kinnistul noorendikke, siis saab ta noorendike hoolduse saebensiinikulud raietulust maha arvata.
Uuest arengukavast hakkab tegelikult lausa silma, et tahtmine on metsaomanikud liikuma saada - toetused ühistutele, kus aktiivsemad majandajad, alla 5 ha metsaomanikud metsa inventeerimise kohustusest vabaks, samas geenireservimetsade rajamine, istutusmahtude kasv, juurepessu tõrje, metsakuivendussüsteemide taastamine...
Mis positsioonil Eesti metsaomanik sel taustal riigi silmis on? Ta pole ju lihtsalt maaomanik...
Eestis on ta maaomanik, kes valdab ressurssi, mida kasutab oma vabal tahtel. Sunnimehhanisme, nagu mõnes teises riigis, meil peale maamaksu pole. Meil on siht omanikku motiveerida tegutsema, selgitades ühtlasi, miks metsakasvatamine on tähtis ja mis võtted selleks olemas on.
Meie metsaomanik on niisiis ressursivaldaja, keda riik püüab meelitada ressurssi kasutama?
Pigem nii, jah. Riik on endale jätnud osa metsamaast, et seda kaitsta ja ka majandamisest tulu teenida, aga selleks, et metsamajandust kui valdkonda ülal pidada, on ilmne vajadus ka era-
metsandust kaasa haarata.
Meie metsaomanikud on tegelikult erilises positsioonis selles mõttes, et maailmas on erametsaomand suhteliselt ainulaadne nähtus.
