Masinadki kolivad lõunasse
“Eestis raiutakse masinatega 80, Lätis 85 ja Leedus vaid 50 protsenti aasta raiemahust,” rääkis Soomes Ponsse tehase pressipäeval Ponsse Baltikumi piirkonna juht Norbert Schalkx.
Müük kukkus masu tõttu 2009. aastal, näiteks ka Soomes. Praeguseks ajaks on müügimahud Balti riikides jälle suuremad, kuid Eestis avaldasid masinamüügilegi eelmisel aastal mõju erimärgistatud kütuse keeld metsatöödel ja puiduturu kehvad paberipuiduhinnad.
Üks Ponsse omanikest, müügi- ja turundusdirektor Jarmo Vidgren rääkis koostööprojektidest Stora Ensoga. Selgub, et tselluloositootjate järel kolivad lõunamaadesse ka metsamasinad – Ponsse toodab masinaid näiteks Uruguaysse, kus Stora Enso eukalüptiistandused.
Kasvav turg on firma jaoks praegu Venemaal, kus konkureeritakse John Deere’i, Komatsu (suurim turg Venes), Rottne ja teistega, ning nn avastamisturg on Aasias.
Leiutavad hiina sõnu
Näiteks Hiinas on muu hulgas käsil suur koolitusprojekt– plaanis on välja õpetada 250 masinaoperaatorit. Koolituse on seni läbinud 60 hiinlast.
“See on meile suur väljakutse. Paljud hiinlased pole varem metsamasinaid näinudki ja näiteks ei ole neil masinaosadele oma hiinakeelseid sõnu,” rääkis Jarmo Vidgren.
Kaardilt võis näha, et Ponsse masinaid on Euroopas 5000, Aasias 800, Põhja-Ameerikas 750 ja Lõuna-Ameerikas 150.
Masinatootja näitas, kuidas uusi masinaid testib: uus harvester töötab enne müüki päeva metsas kogenud testija käes. Pärast ülevaatust pestakse masin puhtaks ja müüakse sellele, kes ta tellis.
Tehaseski käib testimine ja katsetamine. Tootearendus liigub peamiselt kahes suunas. Üks, et masinatega oleks võimalik töötada kaldpindadel (mäenõlvad, künkad) ja teine suund on seotud pinnasega.
Mõeldakse välja uusi nippe, kuidas raske masinaga oleks võimalik liikuda pehmel pinnasel. Selle üks tulemus on ka Eestis nähtud 10 rattaga väljaveo-traktor.
Eesti masinad
Maaülikooli tudengi Toomas Kespre mullustel andmetel on Ponsse masinaid 17% metsamasinate koguarvust Eestis. 551 metsamasinast (kasutatud on maanteeameti andmeid) on Timberjackilt 114, Valmetilt 132 ja Ponsselt 88.
Maaülikooli õppejõud Vahur Kurvits on Eesti Metsas kirjutanud, et “esimese nüüdisaegse harvesteri, Lokomo, soetas 1986. aastal Kohtla-Järve metsamajand. 1987. aastal ehitas Rakvere metsamajand Tšehhi päritolu LKT-120 ümber harvesteriks koostöös Soome firmaga Lako. Järgmisena jõudsid Eestisse Norcarid ja Valmetid.
Aastast 1994 on Eesti metsades töötanud Soome firma Log-man harvesterid, peaaegu samast ajast ka Logset, Ponsse, Timberjack, Nokka, Pika jt firmade masinad.”.
Masinamehed ise hindavad, et meil töötas enne masu umbes 150 metsavarujate gruppi (harvester pluss väljavedaja), kellest osa tegutseb välismaal, ent osa masu ajal ka lõpetas tegevuse.
