Ka tema farm kuulus pärast seitsme kilomeetri kaugusel asuvast Puhja seafarmist katku avastamist rangeimasse järelevalvetsooni.

Seakasvataja Urmas Laht ütles, et seakasvatajatel on plaanis pöörduda õiguskaitseorganite poole mitmel põhjusel. Olulisim on see, et Eestis on ebaproportsionaalselt suur piirangutega ala – rangeima järelevalvega tsooni jääb tema sõnul 95 tuhat siga. Sealt tohib sigu küll VTA loaga müüa ja tappa, ent hind muudkui langeb. See mõjutab ka esimesse ja teise tsooni jäävate sigade hindasid.

Riik on lubanud küll toetust konservide tegemiseks, ent veel pole selge, kuidas konserve tegema hakatakse. Kuna katk liigub ringi, on seakasvatajatele iga päev kulla väärtusega.

Ka riigiabiga pole seakasvatajad rahul, kuna konkreetsest kriisiabi pole tegelikult välja pakutud. „Lugu on hull – gaasitamist kujutatakse riigi abina!“ pahandab Laht.

Tõusigade aretusühistu nõukogu liige Indrek Klammer möönab samuti, et seakasvatajad pöördusid probleemidega põllumajandusministeeriumi poole juba aasta tagasi ning et riigipoolne esialgne tegevusetus viis raskemate tagajärgedeni.

Maaeluministri Urmas Kruuse teada pole seakasvatajad riiki kohtusse kaevanud. Sellegi poolest rõhutab ta üle mõned olulised asjad.

„Kitsendustega piirkonnad (nn III tsoonid) kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt ja kinnitatakse 28 liikmesriigi poolt. Piirangutsoonide kehtestamine jätab võimaluse riigi taudivabadest piirkondadest seakasvatajatel teistesse riikidesse eksportida. Veel mõni aeg tagasi Euroopa Liidus kehtinud süsteemi järgi oleks praeguseks Eesti jaoks kinni kogu sealihakaubandus teiste Euroopa Liidu liikmetega,“ märgib Kruuse.

Minister lisab, et sealiha hinnad on ületootmise ja Venemaa ekspordipiirangute tõttu madalad kõikjal Euroopa Liidus. Seakatk on olukorda vaid keerulisemaks teinud.

„Riik on olukorda erinevate meetmete abil ka leevendanud,“ kordab minister varem välja öeldud seisukohti. „6,2 miljonit eurot on eraldatud bioohutusmeetmete paremaks rakendamiseks seakasvatustes ning sektorist väljumiseks. Samuti on eraldatud 1,78 miljonit eurot kitsendustega piirkondade seakasvatustest pärit lihast tehtud konservide ostmiseks.“

Seakasvatajate eestkõneleja Urmas Laht ütleb, et teisipäeval on plaanis olulised kohtumised ja pärast seda otsustatakse, kas kohtutee võetakse jalge alla või ei.