Viil selgitas, et teravili, millel oli eelvili samuti teravili, vajab kohe väetamist, aga need, millel oli eelvili raps ja mis said sügisel orgaanilist väetist, kannatavad oodata lubatud tähtajani.

Viili arvates on väetamise piirangud kehtestatud, tuginedes tavalisele intensiivsele mullaharimisele, aga tänapäeval haritakse juba pea pool maad minimeeritult, mille puhul taimede toitainete kasutus on teistsugune.

Kahjustustest rääkides tõdes Viil, et neid esineb kohtades, kus on veeloigud jäänud põllule. Aga seda nähtust esineb tema selgitusel ka ennekõike adraga ehk nn tavaviljeluse puhul. Nimelt tekib künnisügavuse alla tihes, mis takistab vee alla ja üles liikumist mullakihtides. Selle vältimiseks tuleks Viili soovitusel muuta künnisügavust. Nii et väikeste kulutustega saaks tema sõnul olukorda parandada.