Mehed lahkuvad metsast
Kui metsasektori iga ärakukkumine, pankrot või lõpetus oleks nähtav, võiks olukorda tõesti võrrelda sõjaväljaga, kus kogu aeg keegi kukub.
Hiiumaa metsaettevõtja Andrus Ilumets võrdleb praegust seisu metsanduses sõjaolukorraga, kus lahingu avapauk anti 2005. aasta suure tormiga. Sellest peale on ootamatud olukorrad puiduturgu ja seal tegutsevaid ettevõtjaid väntsutanud.
Et peale tuli ka üldine majanduslangus, on väljal peetav sõda asendunud n-ö lähivõitlusega, kus ellujäämine sõltub igaühe enda kiirusest, tarkusest ja kavalusest.
“Käib selline peen mäng, kus pead silma peal hoidma nii eesliinil kui tagalas. Pikaajalised plaanid ei kehti, pead tegema kiireid, lühikesi, aga õigeid samme. Asi pole ammu enam mitte heas või halvas majandamises. Elatakse kogutud ressurssidest ja selle nimel, et ellu jääda,” ütleb Ilumets.
Madalseisu teine faas
“Palgihind tõuseb,” märgivad tänases Metsalehes nii Erametsakeskuse analüütik Heiki Hepner kui ka RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. Neist Kaubi on optimistlikum ja prognoosib aasta lõpuks kogu sortimendile hinnatõusu.
Andrus Ilumets seda lootusrikkust ei jaga ja nimetab RMK teatavat optimismi efektiks, mida tekitab riigimetsa parem positsioon turul – rohkem korras metsad, paremad palgimetsad, pikaajalised lepingud, mis kohustavad RMK-lt ostma ka sellist puitu, mida vabaturult ei ostetaks jne.
“Rahvamajanduslikus mõttes on olukord ikkagi väga halb. Oleme jõudnud madalseisu järgmisesse faasi, kus teatud sortimendil, okaspuupalgil, on turul tekkinud puudujääk ja hind hakkab tõusma. Samal ajal pole muule sortimendile ostjaid,” räägib Ilumets.
Olukord on nigel metsamajanduslikus mõttes (palgiraiel tekib paratamatult ka paberipuitu, küttepuitu jne), aga ka turukonkurentsi mõttes.
Eestis pole järjest mitmel valitsuskoosseisul olnud piisavalt kompetentsi metsasektori probleemide jaoks.
Nüüd, majanduskriisist hapral ajal, võimendab tagasilööki kümmekonna aasta poliitiline ükskõiksus: pidevalt muutuv metsaseadus, üleadministreerimine, valed sõnumid avalikkusele, populism metsasektori turjal, transpordiküsimuste ignoreerimine, metsatulu vale maksustamine, lodevus küttepuidu musta turu ohjeldamisel, metsanduse arengukava ignoreerimine jne.
Tagajärg on, et kehvas turupositsioonis on nii metsaomanikud, transpordiettevõtted, metsavarujad kui ka turustajad, sealtkaudu ka töötlejad.
“Praegused väikesed hinnatõusud või nõudluse kasvud jäävad lühiajaliseks. Kui midagi muutub, siis 2010. aasta sügisel. Nende jaoks, kes suudavad selleks ajaks jalule jääda,” ennustab Ilumets.
Nordkapist Gibraltarini
Kui tuleks taevamannat ja äkitselt, kohe praegu oleks olukord, kus kõik puit, mida Eesti metsadest on lubatud raiuda (üle 10 mln tm, tegelik raie u 6 mln tm, tänavu arvatavalt veel vähem) läheks hea hinnaga kaubaks ja metsaomanikel tekikski huvi metsa minna ja ettevõtjatega jälle kaupa teha, leiaksid nad eest räsitud ülestöötajad.
Nad avastaksid ka, et ülestöötajat polegi võtta.
“Eestis on üldse kokku kusagil 150 metsavarujate gruppi (harvester + väljavedaja –
V. A.), neist 50 on nüüdseks juba hinge vaakumas või surnud ja 20 tõsiste kahjustustega,” ütleb Ilumets, kes usub, et praegune kriis võtab maha pea pool neist gruppidest.
Jalul seisjaist suur osa otsib rakendust väljaspool Eestit. “Praegu ei saa piirduda oma kodumetsaga,” ütleb Ilumets. “Kodumets ulatub Nordkapist Gibraltarini, kui ellu tahad jääda.”
Vähemalt 15 Eesti metsavarujate gruppi tegutseb praegu Prantsusmaal, kus töötab üles tormimurdu, mille kohta Andrus Ilumets ütleb “eestlaste taeva kingitus”. Tegutsetakse ka Rootsi, Soome ja Norra metsades, vähemalt üks tegijatest on Saksamaal jne.
Üks harvesteri-väljavedaja paar tähendab ligi 10miljonilist investeeringut, mida ei ole võimalik nurka seisma jätta paremaid aegu ootama.
Tark mees taskust
Paljud metsasektori tõsised tegijad on praegu Ilumetsa sõnul valdkonnast lahkunud või lahkumas ja töökohad kaovad lausa kohutava kiirusega.
Need on tihti ettevõtete lõpetamised, mis ei käi suure pankrotipauguga, vaid lihtsalt pannakse uksed kinni (“see on see kriisi juhtimine,” ütleb Ilumets).
Mis tahes riiklikud abinõud, mida ühes küpses ühiskonnas sellises olukorras rakendataks, on kahjuks jäänud hiljaks.
“Selleks et Eesti valitsus jõuaks oma metsanduskompetentsiga näiteks Soome valitsuse tasemele, et sama tõsiselt suheldaks metsatööstusliiduga ja era-metsaliiduga, et võetaks need targad mehed taskust, kui omal teadmisi ei jätku, kulub ilmselt valgusaastaid,” arvab Ilumets.
Kuni valgusaastad kestavad, tuleb ise hakkama saada. Ehk nagu lisab Ilumets: “Nii tuleb metsameestel kas hiljaks jäänuna haavu lakkuda või proovida võõrastes maades kriisist jagu saada.”
