Meierei asendab holsteini maatõuga
Maakarja lehmmullikaid on Brett ostnud Tartumaalt ja Saaremaalt. “Maakarja lehmade piim on nišitoodete valmistamiseks sobivam kui suurtootmiseks aretatud kõrgetoodanguliste lehmade piim,” on Aigar Brett veendunud. Seda väites toetub ta teadusuuringutele.
Maakarja piim on hea nii beebile kui pensionärile
Maaülikooli teadurid Rita Riga ja Eti Must on võrrelnud holsteini ja maakarja lehmade piima laapumisomadusi. Sama on tehtud ka Põlula katsefarmis.
Järeldus on üks: maatõugu lehmade piim sobib paremini juustutoodete valmistamiseks. Sellel on parem aminohappeline koostis ja paremad laapumisomadused, mis just juustu valmistamisel on väga olulised.
Ka mineraalainete kaltsiumi ja fosfori sisaldus, mis on tähtis nii väikelaste kui eakate toidus, et tagada luude tugevus, on maakarja piimas suurem kui teiste tõugude omas.
Luke meiereis valmistatakse juustu oma farmi lehmade piimast. Piim kogutakse farmis asuvasse jahutisse ja juhitakse sealt maa-aluse toru kaudu meiereisse.
Maaülikooli teadlased on Luke farmimeiereis abiks ka uute juustusortide väljatöötamisel.
Kodumaiste hallitusjuustude tarbimine on Eestis uus toidukogemus. Varem toodi neid sisse, kuid traditsiooni puudumise tõttu suurt läbimüüki neil ei olnud. Praeguseks on aga Luke meiereist pärinevad hallitusjuustud Breti Blue ja Breti Brie leidnud Eesti turul kindla koha.
Väikemeiereisid võiks Eestis rohkem olla
Eestis sisehallitusjuustude tootmisega alles alustatakse, kuid teistes riikides on sellel alal juba pikaaegsed kogemused. Aigar Brett ise ja tema meierei juustumeister Koidu Hütter on käinud talumeiereides juustutegemisega tutvumas Rootsis, Hollandis ja Prantsusmaal.
Eriti hindab Brett Rootsi Östersundi maakonna kogemusi, kus propageeritakse talumeiereide asutamist.
Selles maakonnas liigub ringi kolm vagun-tüüpi väikemeiereid, kus talunikud saavad katsetada piimatoodete valmistamist. Kui farmeril ettevõtmine õnnestub, on juba esimesed kogemused olemas.
Talumeiereide propaganda on maakonnas vilja kandnud. Algul oli maakonna juustukonkursil väljas mõnikümmend näidist, kuid nüüd tuuakse näitusele juba sadu piimatooteid.
Brett on veendunud, et Eestiski võiks väikemeiereisid olla palju rohkem. Seetõttu on ta ka Lukel korraldanud juustuvalmistamise õppepäevi, kuhu on kutsunud teisi Eesti talumeiereide omanikke ja asjahuvilisi, kel on mõttes talumeierei asutada.
Lukel on käinud oma kogemusi edasi andmas Östersundi maakonna väikemeiereide koolituskeskuse juustumeister Stefan Linde, samuti üks Prantsusmaa tuntumaid juustumeistrist nõustajaid Michel Lepage.
KOMMENTAAR
Käde Kalamees
maakarjakasvatajate seltsi tegevjuht
Eesti maatõugu veis on Eesti kultuuripärand. Väikese arvukuse tõttu kuulub maatõug praegu ohustatud tõugude hulka. Üheks tõu arvukuse suurendamise garantiiks oleks maakarja piimast nišitoodete väljatöötamine.
Uuringud Eesti Maaviljeluse Instituudi Saku mikrobioloogialaboris näitasid, et maakarja piima üheksast liitrist saadi 1,165 kg juustu ja lisandeid ei olnud vaja. Põhireegel juustutootmiseks tavapiimast on, et 10 liitrist toorpiimast saab 1 kg juustu ning isegi selleks tuleb kasutada lisaaineid.
Loomakasvatusinstituudi piimanduslaboris alustati piima laapumisomadusi mõjutavate tegurite selgitamist Põlula katsefarmis läbiviidava projekti “Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamine” raames.
Piima laapumist iseloomustavaid näitajaid määrati kokku 1407 proovist. Projekti lõpparuandes on kirjas, et kõigi uuritud näitajate osas oli parimate laapumisomadustega eesti maatõu katserühma lehmade piim. Sama seisukohta tõestab ka mitu teist maaülikoolis valminud teadustööd.
Seega on ülim aeg väärtuslikust maakarja piimast välja töötada tervislikult toituda tahtvate inimeste tarbeks nišitooted: mahejuust, mahevõi, mahejäätis, mahejogurtid jne.
