MES nõuab õppetoetusi tagasi
Viimasel kahel aastal on toetus tulnud põllumajandusministeeriumi eelarvest.
“Riik peab oluliseks, et maal tegutsevatel põllumajandusettevõtetel oleks haritud töötajaid,” märgib MESi juhatuse liige Thea Kaurla ja kinnitab, et enamik lõpetajaid ongi läinud maale tööle.
MES maksab toetust juhul, kui õpilane võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada ettevõtja juures, kelle tegevuskoht asub maapiirkonnas.
Probleem on nendega, kes seda teinud ei ole ja seega on rikkunud lepingut, millele nad enne toetuse saamist käe alla panid.
Enamik toetuse tagasinõudmisi on kooli pooleli jätmise või väljapoole Eestit tööle ja elama asumise tõttu.
“Viimastel aastatel on raske tööd leida,” toob Kaurla välja peamise tingimuste täitmata jätmise põhjuse.
Teatud juhtudel ei pea tagasi maksma
“Me ei ole mingid kollid, kes lähevad uksele prõmmima ning mööblit ja televiisorit ära viima,” selgitab Thea Kaurla. Toetuse saanutega võtab MES ühendust ja saadab kirju. Teinekord tuleb õpilaste kontakt-andmeid otsida lausa Facebooki kaudu.
“Igal aastal määrame sadu toetusi, tagasinõuete osa neist on väga väike,” tähendab Kaurla. Õppetoetuse on tagasi pidanud maksma 2,6% õpilastest ning toetuseks makstud summadest on tulnud tagasi küsida ligi 1,2%.
Alates 2006. aastast on MES küsinud toetuse tagasi 46 õpilaselt summas 16 093 eurot. Praeguseks on sellest 87% tagasi makstud.
15 õpilast on, pärast paari kuud toetuse saamist, maksnud õppetoetuse tagasi enda algatusel, et leping ja kohustused lõpetada. Kaheksa õpilase avalduse alusel on õppetoetuse tagastamine aga tühistatud MESi juhatuse otsusega.
Ülejäänud summa laekub tagasimaksegraafikute alusel.
Toetust ei pea tagasi maksma sõjaväes oleku, alla kolmeaastase lapse kasvatamisel või vääramatu jõu tõttu. Toetust ei nõuta tagasi ka neilt, kes plaanivad poolelijäänud õpingud lõpetada.
Lisaks ei pea rahakotiraudu avama need, kes pärast kooli lõpetamist näiteks aastaks ennast välismaale täiendama ja kogemusi omandama lähevad, seejärel tagasi tulevad ning MESi oma elu- ja töökohast Eesti maapiirkonnas teavitavad.
Igal juhul on õpilastel kasulik MESi oma tegemistega kursis hoida – nõnda on lihtsam nii õpilastel kui ka sihtasutusel.
Eestimaa vajab haritud põllumehi
“Algul jagasime lahkelt kõigile,” meenutab MESi juhatuse liige Thea Kaurla. “Eks ta oli rohkem kühvliga raha andmine.” Eesmärk oli üllas – toetada sihtasutuse enda teenitud tulust maamajanduse erialal õppijaid, et saada maale elama ja tööle suunduvaid spetsialiste.
“Vaatasime, et see ei toimi,” tunnistab Kaurla. Nii otsustatigi õppetoetuse maksmine siduda kindlate reeglitega – õppur peab pärast kooli lõpetamist kolm aastat elama ja töötama maapiirkonnas. Kusjuures sihtasutus tõlgendab maapiirkonnana kogu Eestit peale kolme suurema linna.
Pärast selliste tingimuste seadmist vähenes toetuse soovijate arv tunduvalt, kuid taastus aasta-aastalt.
Toetuse suurus oleneb hinnetest ning jääb 32 ja 64 euro vahele kuus. See tähendab, et neli aastat ehk kogu kooli aja neljadele-viitele õppinu võib saada kokku üle kahe tuhande euro toetust.
Aastate jooksul on MES õppetoetust maksnud 1780 õpilasele kokku 1,4 miljonit eurot.
Maaelu Edendamise Sihtasutus on õppetoetust maksnud 10 aastat
2003 – 108 700 eurot (läbi koolide).
2004 – 159 800 eurot (läbi koolide).
2005 – 191 700 eurot (läbi koolide).
2006 – 223 700 eurot (läbi koolide ja õpilastele otse).
2007 – 179 000 eurot (läbi koolide ja õpilastele otse).
2008 – 121 400 eurot (läbi koolide ja õpilastele otse).
2009 – 108 700 eurot (õpilastele otse).
2010 – 121 400 eurot (õpilastele otse).
2011 – 121 500 eurot (õpilastele otse, raha riigieelarvest).
2012 a 4 kuud – 44 000 eurot (õpilastele otse, raha riigieelarvest).
Kokku ligi 1,4 miljonit eurot.
Allikas: MES
