Mesilased surevad. Miks, pole täpselt teada

"Ma ei arva, et mesilased võiksid Eestis täielikult hukka saada, aga muretsema nende pärast peab. Praegu on Eesti mesinikud igatahes väga ärevil," arutleb professor Marika Mänd, Eesti Maaülikooli taimekaitseosakonna juhataja, mesilaste ja kimalaste spetsialist.

Teateid mesilaste hukkumisest tuleb viimasel ajal nii Euroopast kui Ameerikast, kirjutab Õhtuleht.

Mesinike arv maailmas on vähenenud, aga mesilasperede arv näiteks Euroopas mitte, kuigi mõnel pool kahaneb ka nende hulk.

Mis on aga kindlasti juurde tulnud, on mitmesugused probleemid haiguste ja kahjuritega. Lisaks on muutunud ka põllumajandusmaastik. Intensiivselt majandatavatel põllumajandusaladel – Euroopas ja Põhja-Ameerikas – on põllud kasvanud suuremaks, neid lahutavaid vaheribasid ja muid looduslikke kooslusi on jäänud vähemaks. Seoses sellega on muutunud mesilasele kättesaamatuks rida neile vajalikke toidutaimi.

Nii nagu inimest, nii mõjutab ühekülgne toit ka mesilast: kui me oleksime pikka aega ühe ja sama söögi peal, jääksime samuti haigeks. See on teine põhjus, miks mesilased on praegu nõrgestunud.

Lisaks ei pruugi mesilastele alati hästi mõjuda ka mitmed põllumajanduses kasutusel olevad taimekaitsevahendid. Kõigest sellest kokku tulebki välja, et mesilaspered kipuvad hukkuma sagedamini kui varem.