Mesinike president nautis meemassaaži
"Väga hea rahulik ja lõõgastav massaaž. Ma tundsin, kuidas mesi tõmbas nahast kõik halva välja," kiitis Asger Jørgensen oma poolteisetunnist puhkepausi Jäneda tervisekeskuse spaas.
Eesti mesinikud olid saatnud maailmaorganisatsiooni presidendi spaasse, kui nad ise asusid oma volikogukoosolekut pidama. Enne seda olid nad aga Asger Jørgensenilt kuulnud ülevaadet maailma mesinike probleemidest.
Konkurendid ja kolleegid
Mesinike suurimaks probleemiks pidas Asger Jørgensen liigset killustumist. "Valitsused saaksid mesinduse toetuseks võtta vastu õigeid otsuseid, aga see ei ole võimalik, kui pöördujaid on palju ja igaüks neist räägib veidi erinevat juttu," ütles Apimondia president.
Ta tõi näiteks, et ka tema kodumaal Taanis, mis mesindusolude poolest Eestiga sarnaneb, esindab mesinikke vähemalt kolm organisatsiooni. Euroopa Liidu tasandilgi pole mesinikud veel suutnud end tugevaks üheks hääleks organiseerida.
Jørgensen, kel endal on kodus kuus taru, põhjendas, et mesinike seas on väga palju inimesi, kellele mesilaste pidamine pole põhitöö. Kuna huvisid ja eri vaateid on palju, on suhteliselt raske kõiki ühe mütsi alla saada.
"Samas on riigiti Euroopa Liidus näiteid, et kui asju õigesti ajada, on võimalik ka midagi saavutada. Näiteks Itaalias on nüüdseks täielikult ära keelatud taimekaitsevahendid, mis mesilastele ohtlikud," rääkis Asger Jørgensen.
Ta nentis, et mesinikud on ühtpidi kibedad konkurendid ja teisalt kolleegid.
Maailmaorganisatsioon tegutseb selle nimel, et just mesinike kolleegisuhteid tugevdada, ja et mesi, mis maailmaturul liigub, oleks kvaliteetne ning mesinikud informeeritud.
Palju ohtusid
Mesilased on tähtsad putukad, tänu kellele säilib looduslik mitmekesisus ehk, nagu president ütles, mesilaseta ei oleks ka lilli. Mesilased on ka paljude tähtsate toidukultuuride tolmeldajad.
Intensiivne põllumajandus, kliimamuutused jne toovad üha rohkem päevakorrale vajaduse mesilasi kaitsta. "On suur hulk uusi mesilaste haigusi, mis Euroopasse pole veel jõudnud, aga need kindlasti kohe jõuavad siia," rääkis Asger Jørgensen.
Maailma mastaabis võttes on mesilaste hulk aga juba praegu vähenemas.
Konkurents mee maailmaturul on väga tihe ja paljudes riikides ollakse hädas odava importmeega, mis lööb kohalikul turul hinda alla.
Samal ajal on tendents, et maailma meekogused vähenevad.
"Näiteks Taanis on ka see häda, et turul on Hiina ja Argentina odav mesi, aga selle vastu ei saa. Me saame pingutada selle nimel, et seegi mesi oleks kvaliteetne," rääkis Jørgensen.
Maailmaorganisatsioonil on praegu umbes viis miljonit liiget, kusjuures üle miljoni neist tegutseb Hiinas. Apimondia järgmine kongress tuleb järgmisel aastal Lõuna-Prantsusmaal, kuhu koguneb, kui ka kõiki näitusel osalejaid arvestada, kümme tuhat mesinikku üle maailma.
Eesti mesinike arvuks hinnatakse praegu natuke alla 7000, mesinike liitu on liitunud neist ligikaudu 500. Peale selle tegutseb Eestis veel mee turustamisele orienteeritud meetootjate ühendus.
Täpselt samal ajal, kui meie Apimondia presidendiga Jäneda spaas juttu rääkisime, otsustas Eesti Mesinike Liidu volikogu oma koosolekul, et on aeg astuda Apimondia liikmeks.
