Mesinikuõpilased suruti ninapidi tarru
“Rahmeldaja mesinikuks ei sobi,” ütleb Harjumaal Kiilis mesindusega tegelev Helle Tiismus.
Võimalus oma rahu näidata on hetkel vägev: tema ja ta kursusekaaslased Olustvere tehnika- ja maamajanduskoolist kattuvad üha enam mesilastega.
See sünnib Muhus, samuti Olustveres mesindust õppinud Aimar Lauge juures, kes tõi Eestisse kõrge tootlikkusega ja rahumeelsed buckfasti mesilased.
Tänu nende mesilindude heale iseloomule saidki mesinikuõpilased suure kambaga tarude vahel seista ja Lauge selgitusi kuulata.
Buckfasti mesilased ei mõelnud nõelata ka siis, kui nad koos raamidega tarust välja võeti ning neid ühelt ja teiselt poolt vaadeldi.
Aimar Lauge ise kuulub Olustvere mesinikeõppe viimasesse lendu. Pärast seda tundus, et mesindushuvi on Eestis tervikuna vähenenud ja õpetamine lõppes.
On korraldatud õppepäevi, kuid akadeemilist õpet pole antud ning kooli ühe õpetaja Jaan Riisi sõnul viib see tee mesinduse väljasuremisele Eestis.
“Mesindus muutub, kogu maailmas on suuri probleeme haigustega,” märkis ta. Seetõttu on põhjalike teadmistega mesinike olemasolu Eesti mesinduse seisukohalt eluliselt oluline.
Lauge sõnul on iseõppinud mesinikud küll tublid, kuid nendega rääkides tuleb sageli välja teadmiste lünklikkus. “Ei teata palju mesilaste haigustest ning see omakorda põhjustab mesilaste surma,” lausus ta.
Sellest aastast on asi teisiti. “Rahulik mesinik” Helle Tiismus on üks neist 24st, kes jaanuaris alustas Olustvere tehnika- ja maamajanduskoolis mesinduse õppimist, kui see aine üle 18 aasta taas õppekavva võeti.
Nüüd oli seltskond Muhus õppimas, mil moel kasvatada mesilasemasid. Sellega algas õppuritel pikem välitööde aeg.
Mesinikuks bussiroolist
Mesinikuõpe on mõeldud juba tööl käivatele inimestele ning õppurid kogunevad kooli tsükliteks.
“Esmakursus sai tugev,” kinnitab Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen. Seejärel kiidab ta kooli vilistlasi, kes pole uute mesinike koolitamisel nõu ja jõuga kitsid – peavad loenguid ning on abiks praktikakohtade leidmisel Taanis, Soomes ja Rootsis. Õppurite seas on rahvast bussijuhist kõrgkooli töötajani, paikkondadest on esindamata vaid Hiiumaa.
“Mesilasi saab pidada pea iga töö kõrvalt, nii võibki see olla muidu esmapilgul täiesti erinevaid elualasid ja inimesi ühendavaks lüliks,” lisab ise Olustveres mesindust õppinud Uusen.
Merle Soidla Lääne-Virumaalt pidas varem Rakveres massaažisalongi. Siis avanes võimalus maale elama kolida. Nüüd on tal 11 peret mahemesilasi ning see on alles algus.
“Maal olles tuleb sealseid võimalusi ära kasutada ning mesilased on ainsad loomad, kes ise endaga hakkama saavad,” põhjendas Soidla.
Teedeehitusega tegelnud Andres Tamla ei saanud tööandjaga õppimise suhtes kokkuleppele ning otsustas kooli ja mesinduse kasuks.
Temale lendasid mesilased ise sülle – kord Läänemaal vanaisa talus sünnipäeva pidamise käigus tuli kohale sülem mesilasi. Neid kätte saada ei õnnestunud, kuid huvi oli tekkinud.
“Tahtsin teada, mis valesti läks ja hakkasin uurima,” räägib Tamla täna. “Kuna mesinduse ja tee-ehituse hooajad kattuvad, siis otsustasin lõpuks mesilaste kasuks.” Eesmärk on kord mesindusest ära elada.
Saaremaalt Olustveres käiv Ergo Oolup usub, et mesindust ootavad ees muutused.
“Karjakasvatuses oli ligikaudu 15 aasta eest samasugune aeg, kus väikeloomapidamine ei tasunud end ära ja tuli otsustada, kas jätkata suurelt või lõpetada,” hindab ta. “Mesinduses on samuti selline aeg, et paratamatult on edukamad need, kes suudavad rohkem investeerida ning asjaga põhjalikumalt ja suuremalt tegelda.”
Sobib ka rahvateatrisse
Mesinike koolituse head ja vead peaksid selgemalt joonistuma välja pärast esimese lennu lõpetamist. “Juba on selge, et õpe on intensiivne ning nõuab õpilastelt isegi rohkem, kui nad algul arvasid,” märkis Aimar Lauge.
Pika pausi tõttu peab ka õpetajatekaader taas alles kujunema, sest kuigi asjatundjaid leidub, peab nende hulgast leidma need, kes suudavad oma teadmisi ka edasi anda.
Kursuslased ise olid lootusrikkad: neile tehtud karjäärinõustamistest tuli välja, et kõigil mesinikuõpilastel on kolm kattuvat omadust: keskmisest kõrgem ettevõtlikkus, naljasoon ning näitlejameisterlikkus.
Kui sinna lisada põhjalikud teadmised mesindusest, siis ei tohiks elus hätta jääda.
Uusi säravaid tegijaid ootab kool kandideerima alates novembrist.
