Metallitööstusele lisandub väetisevabrik
Kava autorid on maamehed, kes hakkasid varakult mõtlema, et mis saab siis, kui nende K.MET AS mõne aasta pärast Kõmsilt Virtsu rajatavasse ettevõtluskeskusesse üle kolib. Nad võtsid kätte ja asutasid möödunud aastal biohuumuse tootmiseks osaühingu K.Compos OÜ. Asutajad on seitse kohalikku ettevõtjat.
“Ümbruskonnas leidub tooret, millest saab biohuumust toota,” ütleb K.Compose osanik, K.METi juhatuse esimees Mardo Leiumaa.
Mürgivabalt
Biohuumus ehk vihmaussisõnnik või vermikompost tekib lagunemisprotsessis, milles osalevad mikroorganismid, vihmaussid ja teised selgrootud. Peaosalistel vihmaussidel on selles protsessis segaja ja peenestaja roll.
Biohuumus on maheväetis, mille kasutamine tõstab mullaviljakust, parendab põllumajandustoodangu kvaliteeti ja maitseomadusi. Biohuumus sobib lilledele, köögiviljadele ja toataimedele, eriti mitmeaastaste taimede, näiteks rooside ja okaspuude istutamiseks.
Kõmsi meeste esimene mõte oli hakata valmistama turbast, dolomiidijahust ja muust kohapeal leiduvast väetisesegusid. Välja vedada saaks neid Virtsu sadama kaudu. Jõukohaseks arvati hoopis biohuumuse tootmine, milleks sobivad peaaegu kõik orgaanilised ained, eeskätt veisesõnnik. Kasutada saab ka näiteks puisniitudelt niidetavat heina, mererannast on võtta pilliroogu, muda ja adrut.
Biohuumuse tootmine on üks asi, selle turundamine hoopis keerulisem. Biohuumus säilitab kvaliteedi isegi viis aastat, aga lattu tootmine ei too tulu. Hea, kui ettevõte saaks palgata turundaja, aga mõttekam on asja ühiselt ajada.
Kuna ühistegevuse edendamine väljub ühe ettevõtte raamidest, asutati möödunud aastal Kõmsil ka üleriigiline erialaliit – Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liit. Selle ülesandeks on laias laastus liikmete huvide rahuldamine ning turundus- ja muude korralduslike küsimuste lahendamine. Liit, mille asutasid üks ettevõte ja kuus eraisikut, koondab nii väikesi kui ka suuri asjaosalisi, põhiliselt Hanila vallast.
K.Compose eestvedajad otsustasid sisustada Massu kunagise suurfarmi noorloomalauta katsebaasi. Lätist osteti vihmausside proovipartii. Osa partiist jagati K.Compose nende osanike vahel, kes soovisid kodustes tingimustes katseid teha.
Teadmiste jagamiseks korraldasid eelmainitud erialaliit ja Läänemaa Ridala valla Haeska külaselts kevadel esimese õppepäeva. Arvati, et kokku tuleb 20 inimest, registreerus aga 80 ja kohale tuli 70.
Esimesel õppepäeval kuulsid kokkutulnud Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži teadmistest vihmausside elu kohta. Sügisel tullakse teist korda kokku ja siis on kõneaineks maaülikooli teadlaste teadmised kompostist. Kutsutud on ka teadlane Valgevenest, kes asjaga ammu põhjalikult tegelenud. Praktikute jutt mõlemal korral pealekauba.
Sõnnik huumuseks
Compose lähim partner on Eesti praegu kõige suurem biohuumuse tootja Ökomuld OÜ Hanila valla naabruses Pärnumaal Varbla vallas. Sealses vihmaussifarmis toodetakse biohuumust neljandat aastat, 150–200 tonni aastas.
“Õpetada tuleb ka ostjaid ja kaupmehi, neile biohuumuse häid omadusi laialdaselt tutvustada,” nendib Ökomulla juhatuse liige, vihmaussifarmer Veiko Alberg. “Ei saa öelda, et kaup ei lähe. Läheb küll, aga võiks paremini minna.”
Esiteks käib see poolpimedas – Massus tumedates plastkastides musta kile all ja Paatsalus hämaras lauda põrandale kuhjatud sõnnikuvaaludes. Vihmaussidele ei meeldi ere valgus.
“Kui Paatsalus kasutatakse biohuumuse tootmisel Vene päritolu Starateli (ee kullaotsija) tõugu vihmausse, siis meil California punast tõugu,” ütleb K.Compose osanik, K.METi projektijuht Aimar Roomets.
Vihmausse tuleb ka hooldada. Hooldamine tähendab vihmausside söötmist ja jootmist, teisisõnu regulaarset uue laagerdunud veisesõnniku lisamist ja toitepinnase kastmist. Kui uus portsjon vihmaussidele meeldib, jätavad nad varasema, läbitöötatud kihi maha. See ongi biohuumus, mis pakitakse ja läheb müügile.
