Büroo juhataja Tanel Tiiratsi andmeil avastati tänavu veebruaris reostus lausa riigipiirilt – Eesti–Läti vahelisel kontrolljoonel asuvasse piirikraavi oli visatud paari autokoorma jagu vana asfaldi kamakaid.

“Kuigi jäätmeseaduse kohaselt peab reostuse kõrvaldama reostaja ise, pole kuigi tõenäoline, et me suudame sel piirialal süüdlase välja selgitada, sest samast kohast viib üks teeharu ka Läti poolele,” kommenteeris Tanel Tiirats.

“Kuna asfaldi- ja muud ehitusjäätmed asuvad piirikraavis ja piiririba kuulub riigile, jääb jäätmete likvideerimine ilmselt riigi ülesandeks. Tähtaeg on üks aasta alates reostuse avastamisest.”

Tiirats täheldas, et prahti on täis tassitud kogu Valga ümbrus, mistõttu pideva koristamisega on koormatud nii riigimetsa majandaja kui ka Valga linnavalitsus.

“Mõni aasta tagasi tellisid ja paigutasid kohalikud omavalitsused suurema liiklusega maanteede äärde olmeprügi kogumiseks konteinereid, kuid kiire täituvuse ja tühjendamisega kaasnevate kulude tõttu korjati need üsna varsti hoopis ära,” lisas ta. “Selle tõttu veetakse nüüd kõik üleliigne taas salaja võõra metsa alla.”

Parem pole lugu üldisemalt. Näiteks RMK nendib oma aastaraamatus, et olukord metsade prügistamisega ei ole paranenud.

Eelmisel aastal koristas RMK metsadest kokku ligi 165 tonni prügi, millest peaaegu pool oli pärit Harjumaa ja Ida-Virumaa linnalähedastest metsadest.

RMK prügikogust mõjutab ka see, et koristada tuleb seda nn reformimata riigimaalt, mida järjest RMK hallata antakse ja kus leidub vanu prügikohti..