Mets ei saa otsa, kuid mädaneb

 (6)
Mets ei saa otsa, kuid mädaneb
---

Viimase 50 aastaga on Eesti metsapindala suurenenud poolteist korda ja metsatagavara suurenenud ligi kolm korda, nii et jutud meie metsade otsasaamisest ei kõlba kuskile.

Probleem on hoopis selles, et Eesti metsad on suures osas jäänud kasutuseta seisma, mis majandusmetsade puhul (69% kõigist) tähendab puidu raiskamist. Aastane optimaalne raiemaht kogu riigi peale on 12,6 miljonit tihumeetrit, ent viimastel aastatel on see jäänud alla 6 miljoni tihumeetri.

Riigimetsa majandatakse stabiilselt, RMK annab aasta raiemahu arvestusse 2,4–2,5 miljonit tihumeetrit. Erakätes olevate majandusmetsade kasutamine on sajandivahetusega võrreldes kõvasti kahanenud ja jääb 3 miljoni tihumeetri piiresse aastas.

Asjatundjad hoiatavad

Asi on läinud nii käest, et asjatundjad lausa hoiatavad – lagunevat metsa on Eestis aina rohkem. Üks probleem on kasutamata puit ja teine metsade halvenev seisund. Lisandub mure Eesti metsamajanduse tuleviku pärast.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja Enn Pärt tuletab meelde lihtsat põhitõde, et majandusmets on otstarbekas raiuda hiljemalt siis, kui mets on sellises vanuses ja seisundis, kus puidusortimentide väärtus on maksimaal-ne. See vanus on näiteks kuusel 80–100, kasel 70–80, haaval 50–60 ja hall-lepal 40 aastat.

“Meie peamistest puuliikidest on mänd ainus, mille puidu kvaliteet säilib üldjuhul ka suhteliselt kõrge vanuseni,” ütleb Pärt. Ta lisab, et ainuüksi aastail 2001–2007, kui lehtpuid raiuti vaid 40% optimaalsest mahust, jäi lehtpuupuitu kasutamata 30 miljonit tihumeetrit. Olukord pole muutunud, mis tähendab, et metsa jääb raieküpset lehtpuud aina rohkem.

2007. aastaks oli lagunema hakanud hall-lepikuid Eesti metsades SMI (statistiline metsainventuur) andmeil tervelt 38 000 hektaril.

“Kui näiteks kaasikute raiumine jätkub samas mahus nagu praegu, on meil aastaks 2040 vanu ja lagunevaid kasemetsasid 250 000 hektarit,” lisab Enn Pärt.

Lehtpuu ja abinõud

Enn Pärt rääkis sellest kõigest eelmisel nädalal Eesti Metsaseltsi korraldatud infopäeval. Muu hulgas ütles ta, et kui majandus elavneb, ei tohiks tekkida probleemi okaspuupuidu kasutamisega ehk siin on kõik metsa majandajate ja turu kätes.

Probleem tekib aga lehtpuupuiduga. Pärdi sõnul oleks metsaressursist lähtudes vaja suurendada lehtpuude, eelkõige kase ja hall-lepa raiemahtu vähemalt kolm korda.

Samal infopäeval olid teavet jagamas ka metsatööstusliidu, erametsaliidu, Erametsakeskuse ja Eesti Metsaseltsi enda esindajad. Vajadus metsade majandamist elavdada, mis tähendab ka valitsusele suunatud ootusi, on need huvigrupid ka päris elus koostööd tegema pannud.

KUI PALJU EESTIS TEGELIKULT METSA ON?

-Iga eestlase kohta kasvab me metsades  340 m3 puitu.
-Iga eestlase kohta on Eestis 1,7 hektarit metsamaad, mis on umbes sama palju kui kaks ja pool Vabaduse platsi.

Enn Pärt

Metsade koosseis

- Eesti metsamaa pindala jaguneb valitseva puuliigi järgi: mänd 34%, kask 30%, kuusk 16%, hall-lepp 8%, haab 6%, sanglepp 3%, teised 2%.

- Okaspuu ja lehtpuu enamusega metsi on Eestis peaaegu võrdselt ehk 51 ja 49% metsamaa pindalast.

Allikas: metsakaitse- ja metsauuenduskeskus

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare