“Metsanduse majanduslik külg pole olnud ehk nii esiplaanile toodud, kuigi konverentsidel on ka sellest kõneldud,” ütles peakorraldaja, Tõrva kirik-kammersaali tegevjuht Ilmar Kõverik.

Idee elust enesest

Loodusfestivalidele eelnesid lillepeod, mida Kõverik korraldas Tõrvas kakskümmend aastat jutti.

Siis hakkas sellest ettevõtmisest uudislikkus ära kaduma, kuna kõiki lilli oli Eesti poodides aasta läbi saada ja lilleseadeid või kimpe oskas teha iga
müüja.

Mõte hoopis loodusfestivale korraldama hakata sündis Tõrva külje all Keisripalu metsas, kus Kõverik ühel päeval kõndis ja korraga rämpsuhunnikute otsa komistama hakkas.

Selles kaunis ürgmetsas vanu kleite, pükse, kampsuneid, raamatuid ja isegi telereid ning külmkappe jahmunult silmitsedes tekkiski loodusfestivalide idee.

Vähem ruumis ja rohkem looduses

“Et mitte ainult kammersaalis istudes loenguid kuulata ja seadusi pähe tuupida, oleme teinud hulga väljasõite looduskaunitesse kohtadesse, kus huvilised vabas looduses kohe teada saavad, mis puud kasvavad ja mis liiki metsaelanikke kohata võib,” rääkis Kõverik.

Väljasõidud on nõudnud kulu, sest need on peale Keisripalu ja Taagepera kandi metsade viinud nii Alam-Pedja looduskaitsealale kui ka Nigula rabasse. Osavõtjate arv on aasta-aastalt kasvanud.

Napp eelarve

“Rahaga on nii, nagu väitis Tõnisson, et õieti põlegi teist,” tunnistas Kõverik.

Festivalide eelarve on kõikunud kolme tuhande ja kolmekümne tuhande krooni vahel ning seda on hangitud kultuurkapitalilt ja hasartmängumaksu nõukogult.

“Kaasalööjad on teinud väga palju heast tahtest – alates tasuta peetud ettekannetest kuni lilleseadjate annetatud kimpudeni esinejate jaoks,” rääkis ta.

Kirik-kammersaalis seiravad külalisi kohaliku taksidermisti Aare Jaama selleks puhuks välja laenatud loomatopised. Eriti hakkab silma karu.

Seintele on aga Maavalla Koda välja pannud põneva ja hariva näituse Eesti pühapaikadest.

Koja vanem Ahto Kaasik kinnitas, et pühapaiku võib pidada vanimateks looduskaitsealadeks meie maal.

Nagu ülevaade

Tänavune, kümnes festival, oli kokku pandud ülevaatena eelolnuist.

See algas paar tundi enne päikeseloojangut Tõrva Veskijärve ääres, kus huvilistele pakuti tervituseks klaas Pokardi ürgorust toodud allikavett ja metsamarju.

Pimeda hakul jagas Ilmar Kõverik välja poolsada taskulampi.

Lambivalgel kõnniti läbi Helme raba, mida kohalikud ka Tõrva mereks nimetavad.

Tipphetk saabus Kõveriku kodutanumal, kui sügavas pimedas süttis äkitselt heinamaal korraga ligi kakskümmend lõket.

Festivali lõpul ütles Kõverik, et ta pole päris kindel, kas ta nüüd sarnaste festivalidega ikka jätkab.

Aga kui tuleb ka midagi muud, on see samuti kindlasti loodusega seotud.