Metsaistutajaid ähvardab tänavu taimenappus
Lõuna-Eestis metsaistutus kohati juba käib. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Kagu regioonis algasid istutus- ja külvitööd eelmisel reedel.
Kirde ja Edela regioon seevastu plaanivad alustada järgmisel esmaspäeval. “Viljandimaal on alustatud kase istutamist, aga suurem töö algab järgmisest nädalast,” ütles Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar.
RMK metsakasvatusjuhtide sõnul on masuaeg metsa töökäsi juurde toonud.
Lisaks oma töötajatele ja lepingupartneritest firmade inimestele, kes on saed seisma pannud ja istutama tulemas, on hooajaks töövõtulepinguga tööle võetud kohalikud elanikud. Peale nende talgulised näiteks koolidest või ettevõtetest. Suuri üleriigilisi istutamistalguid RMK tänavu ei korralda.
“Kaks-kolm aastat tagasi oli tegu, et selle töö jaoks inimesi leida, aga mullu ja tänavu tööjõuga muret ei ole,” nentis Priit Kõresaar.
“Istutama tulemise sooviga helistamisi on olnud iga päev,” ütles ka Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. “Meil on siin hooaja tipul kokku tegutsemas oma nelisada inimest – regiooni iseärasus on, et metsastame ka ammendatud põlevkivikarjääre.”
Mehed rääkisid, et muret pole ka taimedega – taimejärg on ees ootamas.
Eramets on mures
Ka erametsaomanike mõtted on istutamisel. “Praegu veel lõpetatakse viimaseid raietöid ja siis hakkab pihta, aga taimedega võib tulla suuri probleeme,” rääkis Võrumaa erametsanduse tugiisik Erki Sok. Otsides taimekasvatajaid, kellelt metsaomanikud saaks veel taimi osta, on Erki Sok puutunud kokku sellega, et taimed on riigimetsale ära lubatud.
“Üks kasvataja ütles, et kõik on RMK-le müüdud, teisel enamik ja nii edasi. Nüüd hakkan naabermaakondade taimekasvatajaid läbi helistama,” ütles Erki Sok esmaspäeval.
Ta lisas, et ei saagi aru, milles asi – kas RMK on rohkem raiunud, et istutusmaterjali ka rohkem vajab, või on taimekasvatajaid väheks jäänud.
Teema oli üleval ka maakondade tugiisikute hiljutisel kokkusaamisel, kus nenditi, et probleem on üldisem.
Istik pole saiapäts
Seda, et metsataimi, eriti just kuuske võib tänavu nappida, kinnitavad nii RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinal kui ka keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov.
Krinali sõnul on RMK tõesti taimekasvatajailt veel tänavu tellinud lisakoguse taimi, kuna selgus, et olemasolevate metsakultuuride täiendamiseks on rohkem istikuid tarvis.
“Kogus on umbes sama suur, kui me oma taimlatest sügisel erasektorisse müüsime, kusagil 400 000–500 000 taime,” märkis Krinal.
Eda Tetlov nentis, et samas on taimekasvatajaid tõepoolest vähemaks jäänud. “Seljataga on aastad, mil neile jäi miljoneid taimi kätte ja sellel on olnud oma mõju,” ütles Tetlov.
Eesti taimeturgu mõjutab tema sõnul ka see, et Skandinaavia maad, eriti Rootsi, on ka endale meie metsataimekasvatajad avastanud. Mitu Eesti kasvatajat, kes on huvitatud stabiilsemast ostjast, on skandinaavlastega lepinguid sõlminud.
“Taim ei ole ju nagu saiapäts, et homme on vaja ja täna panen ahju. Taimekasvatus tähendab kuni nelja aasta pikkust tööd, ja kui tulemuseks on, et taimed jäävad kätte, on see kasvatajale ikka suur löök,” selgitas Tetlov.
Üldse kokku on Eestis aastane vajadus metsataimede järele 15–20 miljonit taime. Tänavu kevadeks on keskkonnaameti andmeil koduturul 13 miljonit taime. Kasvatatud on piisavalt, aga 5 miljonit taime läheb Skandinaavia maadesse.
