Ostja vaatab eelkõige puistu koosseisu

Metsa ja metsamaa hindamisel arvestatakse puistu koosseisu, kasvava metsa mahu, keskmise tihumeetri hinna, kasvukohatüübi ja puistuta metsamaa hinnaga.

Potentsiaalne ostja pöörab tähelepanu sellele, milline on puistu koosseis, kui palju on kinnistul raieküpset metsa, missugune on kinnistu reljeef, kuhu saaks rajada laoplatsi, millised on juurdepääsuvõimalused. Kokkuvõtvalt pöörab ostja suurt tähelepanu vaid sellele, mismoodi kinnistul kasvav mets rahaks teha.

Kui üldjuhul kattub elukondliku vara hindamisel turuväärtus kokkulepitud ostu-müügisummaga või erinevad need vähesel määral, siis põllu- ja metsamaa puhul võib turuväärtuse ja ostu-müügisumma vahel olla erinevus märksa suurem.

Maaomaniku jaoks läheb olukord keeruliseks siis, kui kinnistu asub täielikult või osaliselt kaitsealal või kinnistul on maakasutuspiirangud.
Potentsiaalne ostja pöörab suurt tähelepanu vaid sellele, mismoodi kinnistul kasvav mets rahaks teha.

Piiranguvööndis on keelatud muude tegevuste kõrval puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja uuendusraie. Metsaga kaetud kinnistu võib asuda ka hoiualal. Sellise kinnistu ostja peab teadma, et hoiualal on metsaraie keelatud, kui see rikub kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning seab ohtu sellel kinnistul olevate liikide säilimise. Kaitsealal on lubatud vaid kujundusraie.

Erinevad kitsendused ja piirangud võivad vähendada metsa väärtust mõningatel juhtudel rohkem kui 50%.

Metsaomanik olla on uhke, ent omanik on kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma seda kahjurite ja haiguste eest, tõkestama tulekahju tekkimist, majandama säästva kasutamise põhimõtetega ja uuendama vastavalt õigusaktidele. Lubatud on uuendusraie, hooldusraie, valikraie, trassiraie, raadamine ja kujundusraie.

Metsamajandamiskava annab hea ülevaate

Ülevaate saamiseks ja metsa vajaduste väljaselgitamiseks oleks vaja tellida metsamajandamiskava.

See dokument annab ülevaate, kui palju on katastriüksusel kasvavat metsa ja mis seisukorras see on, kuidas ja milliste võtetega eri metsaosi majandada, missuguseid puid katastriüksusel lubatakse maha raiuda, milline peaks olema maaüksusel asuv mets pärast mis tahes raiet, kas maharaiutud metsa asemele tuleb istutada uus või lubatakse metsa looduslikku uuendamist.

Metsamajandamiskava oleks mõistlik tellida tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt. Kui metsamajandamiskava on koostatud, kantakse andmed ka avalikku metsaregistrisse ja need on kõigile internetist kättesaadavad.

Omanik saab oma soovi järgi majandada

Metsamajandamiskava kehtib kümme aastat. Olemasolev metsamajandamiskava ei mõjuta vara turuväärtust kinnisvarahindaja koostatavas eksperthinnangus. Metsamajandamiskava olemasolu ei ole hinda kergitav argument, sest kava ei muuda vara olemust, seda saab suhteliselt odavalt tellida.

Kümme aastat tagasi koostati metsamajandamiskavasid riigihankena, mistõttu võis toonastes kavades olla info subjektiivne. Praegu saab metsaomanik ise kava tellida vastavalt oma eelistustele.

Kompetentse ja usaldusväärse metsahindaja leiab kinnisvarahindaja või tuttavate soovituste kaudu. Samuti võib spetsialisti leidmiseks pöörduda metsaühistu poole. Usaldusväärne spetsialist on kindlasti pika töökogemusega ning omab metsakorraldaja või metsanduse konsulendi tunnistust.

Finantsaruannete jaoks üldjuhul metsahindamist ei tellita, sest mets on siiski vara, mis võib kiiresti hävida ning mida on võimalik ruttu maaüksuselt kõrvaldada. Metsahindamise tellib omanik, mitte ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Maharaiutud metsaga maa-alad on väheatraktiivsed ning sellist vara ostavad üles vähesed.

Viimasel ajal olen kogenud, et maharaiutud metsaga kinnistuid ostavad investeerimishuvilised, kes istutavad langile metsa ning plaanivad seda hooldada ja majandada metsa täisküpseks saamiseni. Küps mets on rahaallikas praeguste investorihingega metsaomanike lastele.
TASUB TEADA: Metsaäris kehtivad kindlad mõisted

Puhtpuistus moodustab üks puuliik vähemalt 90% elusate puude mahust.

Uuendusraie loob eeldused olemasoleva metsa uuendamiseks ning seda tehakse vaid küpseks saanud metsas, mis vajab põhjalikku uuendamist.

Metsamajandamise võimalusi piiravad oluliselt lendoravate, kõigi Eestis elava kuue kotkaliigi, metsiste jt hävimisohus loomade ning lindude püsielupaigad.

Tegevusloaga metsakorraldusettevõtted leiab veebiaadressilt http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/metsakorraldusettevotted.

Allikas: Arco Vara


Hinnad olenevad puudest, mis maal kasvavad

Puistuta metsamaa maksab praegu üldjuhul vahemikus 400–700 €/ha.

Hektar korralikult hooldatud ja majandatud küpset kuusemetsa maksab praegu turul ligikaudu 10 000 €/ha. Pärast sellise küpse kuusemetsa maharaiumist maksab metsamaa suurusjärgus 300–500 €/ha.

Kui samale kinnistule istutatakse noored kuused ja metsaalust hooldatakse järjepanu paar aastat, saab maa eest küsida 1100–1200 €/ha. Hektar hooldatud küpset männimetsa maksab aga rohkem – turul ostetakse sellist vara kokku hindadega 12 000–13 000 €/ha. Samuti on maa, kust küps männimets maha raiutud, hinnalisem, 500–700 €/ha.

Küpse kaasikuga maa maksab turul samaväärset hinda kuusikuga – 9000–11 000 €/ha. Kaasiku puhul on oluline jälgida, et mets üle ei küpseks – pärast üleküpsemist hakkavad haigused puistut hävitama. Väljatoodud hinnad on üldistatud. Suuresti kujunevad kokkuleppelised ostu-müügihinnad metsaomaniku ja potentsiaalse ostja läbirääkimiste tulemusel.