Metsamajandajate ja -tööstuse esindajad visati Eesti FSC Töögrupist välja
“Seda, et me otsustasime viimaselt üldkoosolekult lahkuda, tõlgendas MTÜ Eesti FSC Töögrupi juhatus vastutöötamisena,” ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
Eelmise nädala alguses said koosolekult lahkujad kirjad, et nad on nüüd töögrupist välja arvatud.
Koos erametsaliidu esindajaga lahkusid koosolekult ja on nüüdseks töögrupist välja visatud Eesti Metsa- ja Puidutööstusliidu esindaja, tegevdirektor Ott Otsmann; RMK esindaja, looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson ning töögrupi liikmed Indrek Tust, Lembit Laks ja Peeter Muiste.
Eesti FSC Töögrupi kodulehe järgi moodustasid nad kuuekesi kolmandiku liikmeskonnast — üldse kokku oli mittetulundusühingul 18 liiget, nii ühendusi kui eraisikuid.
Koosolekult lahkumine tegi olukorra teravaks sellega, et lahkujate tõttu ei saanud saali jääjad ka enam otsuseid vastu võtta, kuna hääletamiskvoorumit ei olnud.
Vajasid lisaaega
MTÜ Eesti FSC Töögrupi põhitegevus on seni olnud FSC Eesti standardi väljatöötamine. FSC ise on keskkonnakaitsjate ellu kutsutud rahvusvaheline metsade sertimise süsteem.
Kui metsaomaniku metsale on antud FSC sertifikaat, näitab see, et metsa on majandatud “majanduslikult tasuvalt, sotsiaalselt õiglaselt ja loodust hoidvalt”. Euroopas on riike, kus sellised sertifikaadid on tähtsustatud niivõrd, et sertimata puitu enam ei ostetagi.
Eestis on seni metsi serditud rahvusvahelise standardi järgi. Töögrupp kutsuti 2002. aastal ellu, et välja töötada oma, Eesti eripärasid arvestav standard. Aprillis 2008 võeti see vastu, kuid siis algasid testimised, kas seda on ikka võimalik metsas rakendada.
Testimisel RMK metsas selgus, et mitu sertimisnõuet ei ole rakendatavad või vajavad täpsustamist. Näiteks kas või langile jäävate säilikpuude nõutav arv, mis on standardi eri osades erinev.
Muudatusettepanekuid lisandus ka kaks kuud kestnud arutelul (nn avalik konsultatsioon) pärast testimist.
Seetõttu läksid kolm majandajaid esindavat organisatsiooni 5. märtsi üldkoosolekule ettepanekuga, et standardit veel ei kinnitataks, vaid arutataks enne läbi praegu segaseks jäävad nõuded.
Töö läheb edasi
Kuna teised ettepanekuga nõus ei olnud, otsustas kolmandik töögrupi liikmeist lahkuda, muutes sellega üldkoosoleku otsustusvõimetuks.
“Me ei näinud muud võimalust. Kui standard on kinnitatud ja ka FSC peakorteris Bonnis heaks kiidetud, oleks palju keerulisem hakata nõudmiste teksti muutma,” selgitas Ants Varblane. “Kui me neid ei muuda, tekitavad need tulevikus probleeme nii metsamajandajatele, kes sertifikaati taotlevad kui ka sertijatele endile.”
Eesti FSC Töögrupi juhataja Kaupo Kohvi järgi osa liikmete väljaarvamine asjade käiku ei takista. “FSC rahvusliku standardi koostamise protsess jätkub. Enne suve toimub veel vähemalt kaks koosolekut, kus õhku jäänud erimeelsustes püütakse konsensusele jõuda,” ütles Kohv.
Eesti FSC Töögruppi, mis on vabatahtlik ühendus, kuuluvad töögrupi kodulehe andmeil: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, OÜ NEPCon, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Võro Selts VKKF, Taara-
usuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja eraisikutena Ahto Oja, Lembit Maamets, Heli Väin-oja, Rainer Kuuba, Veiko Belials, Heli Kiigemägi.
Eestis on lisaks FSC-le olemas ka teine rahvusvaheline metsade sertimise süsteem PEFC.
*FSC — Metsahoolekogu (Forest Stewardship Council)
*PEFC — Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm (Programme for endorsement of forest certifications schemes)
Allikas: http://www.fsc.ee/eestifscstandard.html
