Et hääl kostaks

Nii otsustas 13. jaanuaril seltsi üldkoosolek. Leiti, et metsaseltsi mõjuvõim peaks suurem olema ja et metsanduses töötavate spetsialistide, haritud metsameeste häält peaks ühiskonnas senisest tunduvalt rohkem kuulda olema.

Peamiselt projektiraha toel tegutsedes selliseid positsioone ei saavuta, mistõttu üldkoosolek otsustas suurema pöörde kasuks – juriidiliste liikmetega oldaks tugevamad, ka rahalises mõttes.

Nüüdset juhtrolli peegeldab seltsi uus juhatus, kuhu kuuluvad: Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask, RMK nõukogu esimees Mati Polli ja juhatuse esimees Aigar Kallas, Eesti
Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Juhatuse esimeheks valiti Hardi Tullus.

“Ega metsaselts ei ole halvasti tegutsenud, vaid viimasel ajal hakkasid kuhjuma probleemid: kuidas seltsi juhtida, kuidas rahastada, kuidas nähtav olla ja nii edasi,” rääkis vastne juhatuse esimees. “Eks iga süsteem ka ammendub mingil ajal ja siis on reforme vaja.”

Tugevam toetuspind

Nentides, et juriidilised isikud võimaldavad seltsile tugevamat toetuspinda, ütles Hardi Tullus, et samas ei taganeta oma senisest põhimõttest ühendada ühiste aadetega metsamehi. See tähendab tema sõnul, et laiapõhjaline ühendus küll, aga ikkagi selline, kus mõeldakse ühtmoodi, kus lähtutakse metsade säästlikust majandamisest ja metsanduse headest tavadest.

Ühiskonna tarvis jääks metsaselts, nagu Tullus ütles, esindama mõistlikke tsentristlikke arusaamasid metsandusest, metsa kasvatamisest, hooldamisest jne. Selts soovib oma kompetentsi ja arusaamasid avalikkusega rohkem jagada – vaid projektipõhist elu elades ei oleks võimalik sellele piisavalt keskenduda.

Kogu metsasektori samameelseid metsamehi koondava seltsi uus juhatus on praegu järk-järgult üle vaatamas seniseid tegevusvaldkondi. “Tegevus on olnud küllalt kirju. On näiteks metsanädal ja visioonikonverents, mille korraldamist kindlalt jätkame, aga samas on seltsi ajada jäetud ka asju, millega keegi teine Eestis ei tegele. Ilmselt tuleb millestki ka loobuda ja rõhuasetusi muuta,” ütles Tullus.

Ta lisas, et peab oma uues ühiskondlikus ametis kõige tähtsamaks sihti parandada metsanduslikku haritust, millega Eesti ühiskond praegu veel ei hiilga.