Metsamehed võivad kuklaste pärast trahvi saada
Raplamaal Jalase küla lähedal alustas möödunud nädalal firma AP Mets oma kinnistul lageraiet. Kuna kinnistu jääb talumaade keskele, ärritas see kohalikke elanikke.
Naabruses elav Villandi pere oli mures, et üle 4ha pindalaga lageraie varasema raiesmiku kõrval jätab neile nn stepimaastiku.
Muretseti ka langile jäävate pärandkultuuriobjektide, vanade lubjaahjude ja sealsamas olevate kuklasepesade pärast.
“Kindlalt tuleb praegu silme ette viis pesa, aga ilmselt võib neid sel metsaalal rohkemgi olla,” nentis Madis Villand.
Paberid on korras
Keskkonnaameti regiooni piirkondlik metsanduse spetsialist Tiit Leenurm kinnitas, et AP Metsa paberid on korras. Metsateatisele oma jah-sõna andes oli amet metsa ülestöötaja tähelepanu juhtinud ka vana kiviaia olemasolule.
Kuklasepesade või lubjaahjude kohta märkusi ei tehtud, kuna nende olemasolust ei olnud ametil teavet.
Kuuldes tekkinud ärevusest, sõitis kohale AP Metsa metsakorraldaja Ülo Vendland, kes leppis Madis Villandiga kokku noorte tammede ala allesjätmises.
Kuklaste kohta arvas Ülo Vendland, et need kolivad kevadel raiesmikult ise minema.
Teisipäeval oli teeäärne peaaegu lage. Madis Villand oli rahul, et tema soovil jätsid masinamehed vanade lubjaahjude juurde puid kasvama. Puutumata olid ka kaks kuklasepesa, mille Villand oli tähistanud. Kuna masinamehed vahetusid, käis ta ekstra igale mehele pesi näitamas.
Ülejäänud pesi ta tähistada ei jõudnud. Üks neist jäi kusagile okste alla ja kaks tõenäoliselt metsamaterjali väljaveotee alla.
Sipelgateadlane Ants-Johannes Martin kinnitas tähistatud pesade puhul Ülo Vendlandi öeldut, et sealt, 20 meetri kaugusel kasvavast metsast, suudavad kuklased tõepoolest veel ise ära kolida.
Väljaveoteele jäänud pesade saatus võib aga olla kurvem. Tallatud pinnases võivad talvituvad sipelgad jääda õhupuudusesse ja pinnasevesi võib sattuda nende talvitumiskambritesse.
“Tagantjärele haukuda ei ole vaja, kuid seal tulnuks teha otsus, et pesa kohale jääb turbeks metsa kasvama. Et kuklastel jätkuks toitu ja pesa oleks kaitstud otsese päikesevalguse eest,” nentis Ants-Johannes Martin.
Kaitsealused liigid
Eesti seitse kuklaseliiki on kaitse all. Looduskaitseseadus ütleb, et III kaitsekategooria kuklaseliikide pesa hävitamise eest tuleb maksta hüvitist, vastavalt pesa põhja maapinnal mõõdetud läbimõõdule kas 5000 või 2000 krooni pesa kohta.
Karistus on olemas, aga raie tegijad ega keskkonnaameti spetsialistid ei pruugi teada, et langil elavad ka kuklased, kuna enamasti ei ole kuklasepesad kusagil arvel.
Metsateatise kinnitaja ei tea pesadest, raiuja ei pruugi samuti pesi märgata. Praegu võivad kuklasepesad täielikult olla mahalangenud lehtede all.
Kui ei leidu kohalikku inimest, kes pesadest teavitab ja ise nii-öelda kõrval seisab, on osa pesade hävimine paratamatu. Samas annab seadus võimaluse raiujaid süüdi mõista.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Üllar Rammul selgitas, kuidas asjad peaks käima. “Raie tegija peab saama pesade kohta info metsateatisega,” ütles Rammul. “Teatiseid kooskõlastab keskkonnaamet, kes saab kontrollida, kas sel alal on looduskaitselisi piiranguid. Kuna amet ei jõua kõiki raielanke ise üle vaadata, tuginetakse enamasti andmebaasi EELIS andmetele.”
Kõnelusest Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja Uudo Timmiga aga selgus, et EELISe andmebaasis on kuklasepesade kohta üksikuid teateid. Isegi karmima II kaitsekategooria liikide asukohti ei jõuta andmebaasidesse kanda. III kaitsekategooria liike ei leia sealt enamasti üldse.
