Metsanduse arengukava vajab enam kui 260 miljonit eurot
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp selgitas, et varem on metsanduse arengukava elluviimise kulud ja investeeringusummad üsna ümmarguselt sisse kirjutatud arengukava teksti. Nüüd koostati eraldi rakendusplaan, mille vabariigi valitsus ka kinnitas.
Summad on selles plaanis märksa täpsemad ja märgitud on ka eeldatavad rahastusallikad, kas ELi fondid või oma riigi eelarve. Rakendusplaan koondab nii maaelu arengukava metsanduslikke toetusi kui ka siseriiklikke toetusi ja investeeringuraha.
Kuna plaan käsitleb ka riigimetsi, on osaliselt rahaallikaks märgitud RMK.
Kokku hõlmab rakendusplaan üle 267 miljoni euro, mis vahemikus 2012–2020 peaks kuluma metsandusele ehk, nagu märgib keskkonnaministeerium, Eesti metsa kasvatamisele, kasutamisele ja kaitsmisele.
Suurem osa sellest summast jõuab plaani järgi metsandusse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (arendustegevus ja siseriiklikud toetused) ning ELi rahastusallikate (maaelu arengukava meetmed) kaudu.
Marku Lamp rõhutas siinjuures metsa infrastruktuuri, teede ja kraavide korrastamist, mille jaoks seni on toetuse saamise võimalused olnud liiga napid. “Maaelu arengukava senisest meetmest said metsaomanikud selleks raha muu hulgas, kuid nüüd loodame metsa infrastruktuuri korrastamiseks eraldi meedet, milleks oleme arvestanud 120 miljonit eurot,” ütles Lamp.
Ta märkis ka soovi suuremate toetussummadega Eesti metsades laiendada hooldatavate metsanoorendike pinda.
Marku Lamp rõhutas, et uue arengukava põhimõte on soosida ühistegevust: “Kõikide toetuste puhul soositakse metsaühistuid, kes rohkem metsaomanikke koondavad, ja toetusedki hakkavad liikuma just metsaühistute kaudu.”
