Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu

                     
Maaleht
Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu
Heino Kasesalu.
.

20. aprillil kuulutas Eesti Metsaselts välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, Järvseljaga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.

Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö „Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes“ ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal. 

Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.

Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.
Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.

Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.

Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.

Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.

Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.

Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas  Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
“Kes tahtis kooli tulla?” küsib Tartumaal Pangodi järve ääres asuva Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson esimesel septembril. Tõuseb kätemeri.
TÜ Puidumüügikeskus
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik (vasakul) ja tegevjuht Einar Rannula metsaomanikele kuigi paljulubavaid progoose ei esita - puiduturu tulevik pole kuigi helge.
Üleilmselt valitsev toorainehindade kukkumine on viinud selleni, et ka Eestimaalt raiutud puidule on üha keerulisem turgu leida – nõudlus on kehva ja hind on niru.
Eliitkool 29 lapsele vanas mõisas
3. september 2015 11:26
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Tänapäeval pole Harmi kooli esimene klass, kus käib kuus last, enam väike, vaid üsna tavaline väikese maakooli klass.