Metsaoksjoni uksed on pärani
Kõik metsaomanikud, kellega oli metsamaade enampakkumistest juttu, on märganud, et varasemate pakkumistega võrreldes on nüüd maatükkide alghinnad madalamad. Veel suvel märkis maa-amet alghindasid, mis võtsid oksjonil osalemise tahtmise.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas, et maksimum-alghindadest loobumine oli teadlik tegu, selleks et rohkem huvilisi osalema tuleks – riigi huvi on võimalikult palju müüa ja tegelik turuhind kujuneb nagunii enampakkumisel.
Kaks eelistatud gruppi
Metsamaa ostjate seas on kaks gruppi, kellel on teiste ees eeliseid – maatüki metsaomanikust piirinaabritel ja inimestel, kes looduskaitsemaa omanikuna on kunagi andnud maa vahetamise avalduse ning ootavad nüüd (pärast mullust seadusemuudatust, mis maade vahetamise lõpetas) järjekorras, millal riik neilt looduskaitsemaa ära ostab.
Looduskaitsemaade omanikud saavad enampakkumistel osaleda oma maa väärtusega. Juhul kui kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtus on suurem kui enampakkumisel müüdava riigile kuuluva kinnisasja väärtus, ei hüvita riik väärtuste vahet.
Seega – kui kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtus jääb väiksemaks enampakkumisel omandatava kinnisasja väärtusest, tuleb ostjal vahe hüvitada. Kui aga looduskaitselise piiranguga maa maksab oksjonil omandatavast maast rohkem, siis riik vahet ei hüvita ning pärast tehingu teostamist kustutatakse kinnisasja omaniku avaldus avalduste järjekorrast.
Kui omanik ja riik ei saavuta kinnisasja väärtuse määramises ja tasaarvestamises kokkulepet, tuleb enampakkumise võitnud isikul tasuda oksjonilt omandatava kinnisasja väärtus rahas. Sellisel juhul jääb kinnisasja omandamiseks tehtud avaldus järjekorras oma kohale.
Seadus muutub
Looduskaitsemaade omanike eelis on kangem kui piirinaabrite oma – piirinaaber saab ostueesõigust rakendada üldjuhul alati, aga kui enampakkumise võidab looduskaitsemaa omanik, siis piirinaabri eesõigus ei kehti.
Keset suurt pakkumist tahab valitsus riigivaraseadust muuta, milleks algatas Riigikogus eelnõu 14. septembril. Selle seadusemuudatuse jõustumist peaksid jälgima nii piirinaabrid kui ka looduskaitsemaade omanikud.
Kui muudatus jõustub sellisena, nagu algtekst on, toob see piirinaabritele kaasa, et tuleb tingimata ise osaleda huvis oleval pakkumisel. (Praegu seda tingimust ei ole ja piirinaabreile saadetakse koju kirjad küsimusega, kas ostueesõigust tahetakse kasutada.)
Ka toob seadusemuudatus nendele kahele huvigrupile kaasa lühemad tähtajad oma ostuhuvi kinnitamiseks.
Seaduse muutmist põhjendatakse vajadusega, mis tuli elust enesest: kui piirinaaber oksjonile välja ei tule ja teisi huvilisi ka pole, jääb müük ära. Teine asi, mida muudatus parandama peaks, on see, et piirinaabri ostuhuvi saab kohe selgeks.
Praegu on piirinaabril aega kaks kuud oma tahet väljendada ja seni ei ole ka enampakkumise võitjal selgust, kas ta saab maa osta või ei.
Raha kui probleem
“Tähtajad kipuvad üle minema ja see paneb raha seisma,” ütles metsaettevõtja Meelis Meigo.
Ta viitas just olukorrale, kus on osalustasu maksnud ja enampakkumise ka võitnud, ent pidanud siis jääma ootama, millal piirinaaber oma tahtest teatab. Meigo nentis, et päevakorral olev seadusemuudatus tõesti muudaks protsessid kiiremaks.
Rahamured on iseenesest aga laiemad, kuna järelmaksuvariante riik seekord ei paku, vaid kogu summa tuleb lühikese aja jooksul ära maksta.
Metsaomanike Metsa Hoiu-Laenuühistu teatas, et andis eelmisel neljapäeval välja kaks investeerimislaenu ja sellega on laenuressurss otsas. Laenu saajad olid maaomanikud, kes enampakkumisel piirinaabrina maid ostsid.
Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Sven Köster otsib laenurahale aktiivselt lisa, kuna väikemetsaomanike võimalused suurtest pankadest laenu saada on kesised.
LHV pank on nõus kohe pakkuma summat, mis algab kahest miljonist kroonist, aga ühistu peilib ka muid variante, kuna ühistu liikmed peavad LHV laenuintressi liiga kõrgeks.
Teoreetiliselt on võimalus saada soodsamat laenuraha MESist (Maaelu Arengu Sihtasutus), kes vanemaid hoiu-laenuühistuid on toetanud.
Metsameeste hoiu-laenuühistu võimalus on takerdunud paberite taha: MES ei saa alles mullu detsembris asutatud ühistuga enne kokkuleppeid sõlmida, kui põllumajandusministeerium on uuendanud MESiga halduslepingut.
Seda saab teha ainult valitsuse nõusolekul. Õhus on kahtlus, et valitsus ei pruugi hoiu-laenuühistutele soodsat otsust teha, samas sõltub sellest osalemine maade enampakkumistel.
“Rahaprobleemid on, aga igal juhul on niisugune avalik maade enampakkumine parem kui mingi nurga taga sekeldamine,” ütles Sven Köster.
Jälgige kaarte
Enampakkumisteated ilmuvad Internetis Ametlikes Teadaannetes ja info neist on olemas ka maa-ameti kodulehel “Avaliku info” lingi all. Vardi erametsaseltsi esimees Taavi Ehrpais soovitab piirinaabreist metsaomanikel jälgida eelkõige maa-ameti kodulehel olevat kaarti.
“Kuni teid huvitaval maatükil pole riigi reservmaa numbrit peal, see enampakkumisele ei lähe. Kui tuleb märge, et maatüki kohta on koostatud lähteülesanne, tasub hakata ka Ametlikke Teadaandeid jälgima,” õpetab Ehrpais.
Samal ajal kui käib vaba metsamaa müük, käib ka osade metsamaade üleandmine RMK-le. “Eelvaliku alusel on meile vormistamiseks esitatud umbes 70 000 ha metsamaad. Üldse kokku valmistume 100 000 ha vastuvõtuks,” ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
