Metsaomanik aitab puudel kasvada
Raivo Karpender on üks neist metsaomanikest, kes on ostnud läbiraiutud ja hooletusse jäetud metsamaatükke, mille korda teeb ja kuhu uue metsa peale istutab.
Veel mõne aasta eest nägi ta 2005. aastal ostetud Allikasoppi kinnistul pilti, kus kõik istutatud noored puud olid varustatud tüvekaitsmetega ja osaliselt ka ladvavõrkudega. Ulukite peletuseks on Raivo Karpender kasutanud Plantskyddi, millega männipuid on pritsinud isegi kaks korda – hilissügisel ja päris talvel, et kaitsta taimi ulukikahjustuste mõttes kõige kriitilisemal ajal ehk talve lõpuosas.
Nüüd on enamik noori puid nii suured, et pole enam rohtu mattumise ohtu ja hoopis vähem on vajadust Plantskyddi kasutada. Aga juurde tulnud on häda, et turbapinnasel kipub osa puid viltu kasvama või hoopis koolduma. Allikasoppil on nimelt tegu kuivendatud kõdu- ja siirdesoo muldadega.
Viltukasvamise vastu on Raivo Karpender puid toestanud ja ütleb, et sellest on silmanähtavalt kasu – kindlalt püsti seisev puu ka juurdub kindlamalt.
Peale selle on Karpender oma metsas päris palju puid laasinud, nii tamme, kuuske kui ka kaske. Sageli on laasimise põhjus olnud vajadus anda valgust nooremale metsale.
“Mind üllatab, et põder laasitud kuuse koort ei taha süüa. Ilmselt ei sobi talle, et kuusk on laasimiskohad vaiguga kinni kasvatanud,” ütles Raivo Karpender.
Allikasoppi kinnistul on uut metsa rajatud 7,3 hektaril. Kuused ja männid on istutatud kolme aasta vältel pärast kinnistu ostu.
Metsaleht käis Allikasoppil koos Pärnumaa metsaomaniku Leili Mihkelsoniga, kes võttis üles teema, et metsa kasvatades tuleks kogu oma tegevus üles märkida, nii et järeltuleval põlvel oleks tulevikus kogu andmestik silme ees. Raivo Karpender ütles, et tema ongi sellist metsapäevikut pidanud. Selle järgi on tal Allikasoppil tegutsemiseks kulunud seni üle 10 000 töötunni.
