Hetkel on erametsaomanikele tehtud kõva “kahvel”, mis on otseselt kinni tulude ja kulude arvestamises.

Esiteks ei tasu erametsaomanikul end FIEna arvele võtta selleks, et kord 50–80 aasta tagant saaks metsas raiet teha. Linnamehest erametsaomanikule tähendab oma erametsa ühepäevane inspekteeriminegi tihtilugu 100–400 km pikkust reisi, mida kuskile kuludesse kanda ei saa. (Samas uhab põllumees kõik oma iga-aastased otsesed kulud kulukontole.) Jne.

Metsaomanikud tuleks vabastada tulumaksust. See aitaks metsast välja tuua ka sellise puidu (kütte- ja paberipuu), millest saadav tulu kataks metsa ülestöötamise, veo- ja müügikulud. Teadaolevalt Lätis ei koormata erametsaomanikke tulumaksuga, sest seal on aru saadud, et raha ei saa võtta sealt, kus seda ei ole.

Hetkel jääb igal aastal Eesti metsadesse maha kuni miljon tihumeetrit odavat küttepuitu, mille ülestöötamine ei ole erametsaomanikule majanduslikult tasuv. See kogus puitu võrdub miljoni megavati soojusenergiaga.

Selle puidu kasutuselevõtt tooks maale tagasi ettevõtlust, looks uusi töökohti ja tooks täiendavat maksutulu riigile.

Kindlasti laekuks tunduvalt rohkem makse kui praegu erametsaomanike tulumaksustamisega.

Väikemetsaomanik ei pea midagi tegema, mis talle majanduslikult kahjulik on.

Riik aga peab omalt poolt igati motiveerima erametsaomanikke eluterve ja mõlemale poolele kasuliku maksupoliitika abil.

- Onu Ruudi: Nad ütlevad “Olgugi tegu erakätes oleva metsaga, on hooletusse jäetud eraomand siiski ka meie kõigi asi – kui metsa ei majandata, siis ei jää üksnes omanikul võimalik tulu teenimata, vaid ka maapiirkondadesse paljud töökohad loomata ja riigil arvestatav tulu saamata...”

Vaata aga vaata! Või et mina siis pean hakkama töökohti ka veel looma!

- Millal vabastatakse: Rahandusministeerium ütleb, et maksustamisel peavad nad oluliseks eelkõige võrdset kohtlemist. Metsamajandus on aga majandusharu, kus investeeringu ja tulu saamise vahe on aastakümneid ning seda teiste tootmis-
tsüklitega võrdsustada ei ole võimalik.

Kui tuleb torm ja pöörab sinu hästi hooldatud 50aastasel männikul juured püsti? Või kolib suure suuga suuruluk sinu noorendikku ja teeb tulevikupuudest hoopis palju põõsaid?

Lõpuks ongi nii, et maksad kasu asemel veel peale.