Metsaomanikel Lätis käidud – ühe jalaga
“Oleme Eera külas, kus kunagi oli 43 suitsu. Nüüd ei ela külas enam kedagi ja mina olen vist viimane, kes siin niidab,” ütles Enn Raide, kui arvukas kokkutulekuliste seltskond oli ringsõidul jõudnud Läti piiri äärde.
Kohaliku elu üleval hoidmine ongi üks iseloomulik joon Enn Raide tegevusele. Pärast Holdre metskonna kaotamist, kus ta ise metsaülem oli, kerkis üles küsimus, kuidas edasi. Enn Raide, kes enampakkumistel ja väiksemas mahus ka otse omanikelt on metsamaad kokku ostnud, on 450 hektari metsa omanik. Ta pakub ümbruskondseile praeguseni metsatööd ja hoiab nii piirkonda alles jäänud kogukonda koos. Algusaastail tegid viis töömeest ka mujal taludes ja riigimetsas teenustöid.
Inimene on tähtsaim
Ökonoomse (võimalikult kiiremini, võimalikult odavamalt) majandamise asemel on rõhutuses töötegija. Ühel värskelt uuendatud raiesmikul tõi metsakonsulent Enn Tomson näiteks, kuidas see paik on ühele mehele andnud üle aasta tööd – kõigepealt raius metsa, siis valmistas ketasadraga maapinna ette ja lõpuks külvas raiesmikule männiseemned peale. Nüüdseks on männid seal ninad maast välja pistnud.
Läti piiri ääres, kus jahimeeste kantslid ja metsloomade söötmise paik, oli jutuks, et lätlased veavad oma piiriäärset metsa Eesti kaudu välja. Läti pool nimelt on metsateed nii kehvad. Enn Raide maadel on tehtud ulatuslik maaparandus, millega ühtlasi hulk metsateid korda sai.
Et toetusega tehtud maaparanduse omaosalusprotsent üle jõu suureks ei läheks, asutas Enn Raide mittetulundusühingu, palkas raamatupidaja ja asjaajaja. “See oli Ennu metsas kõige tähtsam töö,” ütles metsakonsulent Enn Tomson.
“40 protsenti männikuid, 20 kuusikut, 20 kaasikut, 10 haavikut ja 10 lepikut. Ainus nuhtlus siin Õhne jõe ääres on koprad,” tutvustas oma valdusi Enn Raide. “Üle 80 hektari peakasutust (sisuliselt ettenähtud lageraie – V. A.) on tegemata, eks see vist on ka, miks ma silma hakkasin.”
Enn Tomson lisas, et Enn Raide metsas käib majandamine põhimõttel, kus puud, mis just mädad pole, jäävad pigem kasvama. Palju metsatöid tehakse käsitsi, et inimestel tööd jätkuks.
Enn Raide ise jagas kogu ringsõidu vältel soovitusi: raielangi kõrval jäägu vana mets kasvama, siis uueneb lank paremini; jätke püsti seemnepuid ja vanu puid, kus linnud pesitseda saaks; kõige vastupidavam mets kasvab kuuse-männi segakultuurist jne.
Kevadel nähti ahmi
Seal Läti piiril tutvustas OÜ Tündre Taagepera jahipiirkonna juhatuse liige Enno Šumilov kohalikku loomastikku. “Siit jahipukist on lastud kaks pronksmedaliväärsete sarvedega hirvepulli. Metssigu on päris hästi, aga praegu on nad Läti poolel, kus on palju haritud põldusid. Metskitse on väga vähe.” Enno Šumilov lisas, et karu liigub pigem Eestist Lätti, kus neid on väga vähe. Hunti ka Lätist siiapoole tulemas pole, kuna Läti jahimehed kütivad neid loomi palju ja hundijaht algab juba 1. juulist.
Paiga erilisus on, et tänavu kevadel nähti seal liikumas ahmi. 2006. aastal nägid ajujahi ajal ahmi kaks külalisjahimehest rootslast.
Enn Raide tütar Leelo rääkis, kuidas jahimehest isa on sisse seadnud kindla korra – kodu lähistel jahti ei peeta.
Suhtlemise päev
Kokkutulekulised tegid peatuse ka Enn Raide kodu (endine metskonnahoone) juures, kuid kokkutuleku põhipaik oli Helme külje all asuv Udumäe puhketalu.
Looduskaitsele pühendatud seminaril esines keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, kes muu hulgas ütles välja uudise, et uue jahiseaduse eelnõu on lõpuks saadetud ministeeriumide kooskõlastusringile.
Põhiliselt keskendus ta metsaseaduse muutmise eelnõule. Eraldi küsimus oli, mis saab vääriselupaikadest.
Andres Talijärv ütles, et arutelu looduskaitsjatega, kes tahaks vääriselupaigad metsaomanike vabatahtliku kaitse asemel riikliku kaitse alla võtta, on alles pooleli.
