Metsaomanikele ei jätku tänavu istutamiseks taimi
Varasemaga võrreldes oli istutusplaan kolme miljoni taime võrra suurem, kokku tänavu siis 13 miljonit taime.
Riigimetsa uuendustööde maht on RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul 8400–8600 hektarit aastas. 70% raielankidest uuendatakse männikülvi ja -istutusega ning kuuse- ja kasetaimede istutusega.
20% lankidest tehakse maapinna ettevalmistust loodusliku kase ja haava kasvamise soodustamiseks ja 10% lankidest jäetakse väga märgades kasvukohtades looduslikule uuenemisele.
Erametsaomanikud haistsid istikupuudust juba sügisel, kui selgus, et RMK-l taimeülejääke 2011 kevadeks ei ole. Viru-Lemmu Metsaseltsi juht Guido Ploompuu ütles, et suur osa seltsi ühisest taimehankekogusest tuli kokku otsida väiksemate taimekasvatajate käest, kuid jäi puudugi.
Väikeste koguste kaupa
“Meie taimevajadus oli 150 000 tükki, kuid osa väikestest kasvatajatest vaid 20 000–30 000 taime kasvatavadki,” ütles Guido Ploompuu.
Osa seltsi liikmetest otsis ise taimeostuvõimalusi. Ühiselt hangitud taimedega uuendati Ploompuu sõnul umbes 75 hektarit lanke.
Istutuse asemel külv
Põlva Metsaomanike Selts, kes samuti ühiselt metsade uuendamist korraldab, tegi istikupuuduse tõttu tänavu palju hoopis külvi. “Põhiliselt männiseeme, aga osaliselt ka männi-kuuseseemne segu, mida siinsed kasvukohatüübid võimaldavad,” ütles Põlvamaa tugiisik Tarmo Lees.
Põlvamaal käib asi nii, et kogutakse kokku seltsi liikmete metsauuendussoovid ja ka maapinna ettevalmistust tehakse ühiselt — masin saab sõita ühte kindlat marsruuti metsast metsa. Külvi tehti tänavu umbes 40 hektaril, istutust umbes 10 hektaril ja maapinna ettevalmistust rohkem kui 65 hektaril.
Tarmo Lees ütles, et peale selle veel istutamised, mis tehti kolmel korral talgute korras.
“Need, kes varakult eelmisel aastal taimed ette tellisid, neid ikkagi ka said, aga paljud metsaomanikud ei ole veel harjunud nii pika planeerimisega,” rääkis Tarmo Lees. “Kui planeerimine oleks parem, oleks ka taimekasvatajatel rohkem kindlust ja taimi oleks rohkem saada.”
Taimepõuda aitas leevendada erametsaliidu kaudu hangitud Leedu kuusetaimede kogus.
Toetuse toel
Vardi Erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais istutas oma metsa ka kaseseemla seemnest kasvatatud kaske. Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialisti Eda Tetlovi sõnul olid need väärtuslikud kased üks selline sortiment, mida tänavu tuli sellepärast Lätti müüa, et siin ostjaid polnud.
Kõik metsaistutajad, kellega metsauuendusest juttu oli, ütlesid, et plaanivad ka Erametsakeskusest uuendustoetust küsida.
“Kui taimed on ostetud, siis ikka,” ütles näiteks metsaomanik Leili Mihkelson. Kuna temal suuri raieid pole olnud, oli talgu korras istutamise mahuks 1000 taime.
Põlvamaalased esitavad uuendustoetuse taotluse istutuse ja maapinna ettevalmistuse kohta. Seemnete ostu Erametsakeskuse kaudu ei toetata.
Metsa uuendamise toetus
- 2010. aastal maksti erametsade uuendamise toetust 8 679 135 krooni ulatuses.
- Toetati metsa uuendamise töid 4049 hektaril, sealhulgas istutamist 883,2 ha, maapinna ettevalmistust 1422 ha, noorendiku hooldamist 1743,8 ha.
-n Lisaks maksti toetust ca 2,29 miljoni taime soetamiseks.
Allikas: Erametsakeskus
