“Mingi kamp terroriseerib inimesi ja põhimõtteliselt nad ähvardavad, et inimene peab oma metsa ära müüma,” ütles Mati Schmuul Saarte Häälele.

Nihverdajad teispool telefoni on tavaliselt vahendajad, kel endil pole õigust metsa osta, sest nad ei ole vähemalt viimased kolm aastat metsamajandamisega tegelenud, ja kes annavad infot edasi firmadele, kellel see õigus on. Nood ostavadki ühe piirkonna väiksemad maatükid kokku ja koondavad ühte suurde paketti, mille ostavad suuremad tegijad – pensionifondid ja suurkontsernid, kes metsa siis maha võtavad ja tööstusesse saadavad.

“See on ebaaus konkurents, sest üks firma maksab info eest, samal ajal kui teine ootab, et inimene uksest sisse astuks,” rääkis Schmuul.