Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud

Maaleht
                     
Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud
Saksamaal lageraieid ei tehta – puuliikide kooslus võimaldab metsi majandada püsimetsana.
Erakogu

Kuidas Saksamaa metsaomanikud metsatoetusi kasutavad.

Proforest II projekti raames olime kolmenädalasel tööpraktikal Saksamaal Bad Segebergis Schleswig-Holsteini liidumaa põllumajandus-kaubanduskoja metsaosakonnas. Selle asutuse (saksa keeles Landwirtschaftskammer, LWK) metsaosakond on ülesannete poolest väga sarnane meie Erametsakeskusega.

Praktika eesmärk oli aru saada sealse piirkonna erametsanduse toimimisest.

Siht on suurem metsapind

Schleswig-Holstein on Saksamaa kõige põhjapoolsem liidumaa. Selle pindala on ligi 16 000 km², millest metsa 10%. Metsanduse prioriteet on metsa juurde kasvatada. Seda püütakse teha looduslähedaselt ja jätkusuutlikult, pidades silmas võimalikke kliimamuutusi. Istutatakse peamiselt lehtpuid – pööki ja tamme. Okaspuumetsad kujundatakse ümber segametsadeks.

Schleswig-Holsteinis saavad metsaomanikud toetust põllumaa ja muu maa metsastamiseks ning okaspuumetsa ümberkujundamiseks segametsaks. Toetatakse ka metsateede korrastamist. Metsastamisel toetatakse nii seemnete kui taimede ostmist, külvamist ja istutamist kui ka kultuuri hooldamist ja täiendamist. Toetuse suurus oleneb okaspuude osakaalust kultuuris. Mida vähem on okaspuid, seda suurem on toetus.

Erinevalt Eesti metsandustoetustest pole liidumaa määruses nimetatud toetuse maksimaalseid suurusi. Taotlus esitatakse summadeta. Seejärel läheb LWK metsakonsulent kohapeale ja hindab, kui palju võiks konkreetsele alale taimi istutada või külvata, mis töid oleks vaja teha ja kui palju tööd maksma võiks minna. Nii selgub toetuse summa, mida ollakse nõus metsaomanikule maksma. Kui metsaomanik ka on summaga nõus, on tal töö tegemiseks üks aasta. Pärast seda vaatab konsulent tööd üle ja makstakse toetus.

Metsaühistutele makstakse toetust investeeringuteks (metsamasinate soetamine, laoplatside rajamine), arendustegevuseks (logistika planeerimine, arengukavad) ja ühistu juhtimiseks (personali- ja reisikulud, kontoriseadmed, kindlustus, väljaõpe). Toetust saavad ühistud, mille liikmete omandis on vähemalt 1000 ha metsa, ja kus puitu müüakse vähemalt 2 tm ühistuliikmete metsamaa hektari kohta. Neid tingimusi suudavad täita vähem kui pooled liidumaa metsaühistutest. Ühistutega on samas liitunud umbes 60% omanikest.

Erinevalt Eestist nõustavad Saksamaal metsaomanikke konsulendid, kes on LWK palgal. Igal konsulendil on oma kindel piirkond. Nõustamine on metsaomanikule tasuta, aga kui konsulent teeb lisaks nõustamisele veel midagi, siis selle eest peab metsaomanik maksma. Lisaks LWK konsulentidele nõustavad metsaomanikke ka eranõustajad, kuid seda ei toetata.

Lisaks metsandustoetuste vahendamisele ja omanike nõustamisele tegeleb LWK veel mitme põneva teenuse korraldamisega. Saksamaal on selline seadus, et kui näiteks ehitustegevusega kusagil loodust kahjustatakse, tuleb mõnes teises kohas see heastada. Et ka eraomanikud saaksid süsteemis osaleda, on loodud neile võimalus moodustada nn ökokonto. Objektiks võib olla näiteks mõni tiik konnadele, soodne pesitsuspaik lindudele vms. Iga selline ala maksab teatud arv ökopunkte. Kui omanik on ala valmis teinud, saab ta selle väärtuses ökopunktid maha müüa kellelegi, kes peab loodusele tekitatud kahju heastama.

Teistlaadi kombed

Paljud metsaomanikud on leidnud, et nad ei taha oma metsa majandada ja teenivad tulu hoopis sellega, et müüvad metsas matmiskohti. Sellisel juhul on kogu majandustegevus metsas keelatud. Inimene saab osta endale ühe koha ümber ühe puu, kus kokku on kaksteist kohta, või osta terve puu 99 aastaks. Koha hind on alates 300 eurost.

Praktika oli väga huvitav. Kindlasti saab võrdluseks väita, et Eesti erametsanduse toetuste süsteem ja metsanduslik tugisüsteem on heas seisus. Erinevusi sakslaste süsteemiga loomulikult on, kuid need on ka põhjendatavad. Eesti pindalast moodustab metsamaa ju 50%, metsa majandatakse rohkem, toetusi taotletakse rohkem jne.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Pool, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Pool, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
“Kes tahtis kooli tulla?” küsib Tartumaal Pangodi järve ääres asuva Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson esimesel septembril. Tõuseb kätemeri.
TÜ Puidumüügikeskus
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik (vasakul) ja tegevjuht Einar Rannula metsaomanikele kuigi paljulubavaid progoose ei esita - puiduturu tulevik pole kuigi helge.
Üleilmselt valitsev toorainehindade kukkumine on viinud selleni, et ka Eestimaalt raiutud puidule on üha keerulisem turgu leida – nõudlus on kehva ja hind on niru.
Eliitkool 29 lapsele vanas mõisas
3. september 2015 11:26
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Tänapäeval pole Harmi kooli esimene klass, kus käib kuus last, enam väike, vaid üsna tavaline väikese maakooli klass.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
ÕPETUS KOOS FOTODEGA: Suvelõpusall (1)
3. september 2015 05:15
Sall on just parasjagu sellise suurusega, et ulatub paar korda lahedalt ümber kaela.
Sall on just parasjagu sellise suurusega, et ulatub paar korda lahedalt ümber kaela.
Suvelõpp peidab endas saladusi ja eks ole ju sumedad õhtud paljude lemmikuks. Nende nautimiseks tasuks valmistada lihtne sall.