Metsaomanikud katsetasid väikese metsa masinaid
Hiidlaste rahvarohke õppepäev oli ajastatud nii, et võimalikud uued huvilised jõuaks veel toetuse küsimise ette võtta – maaelu arengukava meetme 1.5.1 taotlusvoor on oktoobris. Ent teine siht oli masinaid näidates Hiiumaa metsaomanikke teavitada sellest, mis viimaste aastate jooksul metsaseltsi kaudu saarele hangitud on.
Tavapärase loengu või ühe juhendaja õppuse asemel käis asi nii, et metsalagendikule kokku sõitnud masinate kasutajad olid hakkamas kõike seletama ja näitama ning huvilised jagunesidki ümber masinate.
Peale selle näitas metsaomanik Lembit Vainumäe, kuidas käib töö kõrglaasimissaega, mis samuti on toetuse abil hangitud.
Katsed palgijupiga
Kõige suurem masin oli Belarussi traktor koos kokkuveohaagisega. Juht Peeter Püssim oli koormaks pannud kaks suurt palki, mille tõstmist ta siis rahvale näitas.
Traktor on Kõriku Puidu kasutada ja pidevalt töös. Kõige rohkem huvilisi kogunes Belarussi kapotialust uurima.
Suurt palki üritas tõstukiga oma ATV kärusse vedada ka metsaomanik Veljo Roosimaa. Kuigi ATV on üks võimsamaid, jäi võhma väheks, mille peale vaatajad aasisid, et küllap Püssim meelega võttis kaasa nii jämedad notid, mida ainult tema masin tõsta jaksab. Samas oli jutuks, et Roosimaa ATV on hea riist näiteks pärast harvesteritööd langil järelnoppimist tegema – raiesmik jääb ilusam ja metsaomanik saab päris hea koguse puitu juurde.
Metsaomanik Jüri Hiis oma Hiina traktoriga DongFeng palki tõsta ei proovinud ega näidanud ka käru-tõstuki tööd, kuna see oli just saarele jõudnud ja mees ütles, et tahab kõigepealt ise selgeks saada, milleks masin võimeline on. Aga “hiinlase” vastu näis teiste metsaomanike huvi suur olevat – 30hobujõuline väiketraktor, millel pole kabiini, vaid ainult varikatus. “Nagu vana Be-laruss, mida on veidi täiustatud,” ütles Jüri Hiis.
Saarele oli just jõudnud ka üks veidi võimsam (40 hobujõudu) analoog, mida õppepäevaplatsil polnud. Samuti räägiti vastsest võsaniidukist, mille demonstratsioon pidi toimuma hiljem.
Uurige kriteeriume
“ATV on 2008. aasta taotlusvoorust ja kõik muu 2010. aasta omast,” rääkis Aira Toss, kes lisas, et peale masinate hangiti meetme eelmise aasta taotlustega ka saage ja võsalõikureid. Ta nentis, et hiidlastel on üldiselt toetusetaotlustega hästi läinud.
Metsaomanikele maaelu arengukava meetmest rääkides rõhutas Toss, et kui tekib huvi Erametsakeskuselt selle alusel toetust küsida, tuleks kõigepealt erametsaportaalist leitava toetusemääruse lisast üle vaadata kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse.
“Sama meetme alt makstava noore metsa hooldamise toetuse saavad üldiselt kõik, kelle paberid korras, kuid metsatehnika puhul on määrav, kui palju kriteeriumide eest punkte saab,” märkis Aira Toss.
Väikesele tegijale paras
“Hobitalunikule täiesti arvestatav abimees,” ütles Hiina traktorist ja Sauel toodetud metsakärust komplekti kohta Jüri Hiis mitu nädalat pärast õppepäeva, kui tal oli sellega juba kümmekond koormat veetud. “Eks see oleneb vahemaadest ka, sest ta on ikka suhteliselt aeglane, aga oma maadel tegutsemiseks on see väga sobilik masin.”
Ta lisas, et kui toetusevõimalust ei oleks olnud, poleks ta ise kindlasti traktoriostule julgenud mõtelda. “Võimalus saada 50 protsenti toetust on päris tugev stiimul. Nüüdse valiku määras ka ikkagi rahakott, aga ega ma seda otsust ei kahetse,” lausus Hiis.
Hiiumaal on nüüd plaanis kokku panna ka trükis, kus oleks info kõikide masinate-riistade kohta, mis toetuste abil saarele hangitud on.
