“Vääriselupaikade hoidmine on vabatahtlikult võetav kohustus. See on rikkus - liigirikkus. Neid säilitades annab metsaomanik oma panuse looduskaitsesse. Riik toetab vabatahtlikku kaitset, kompenseerides metsa raiumata jätmisest saamata jääva tulu,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Täna on eramaadel olevatest vääriselupaikadest lepingutega kaitstud vaid kümnendik. Kui lepingute sõlmimise ajal kehtis kord, et hüvitist tulumaksuga ei maksustata, siis 2010. aastal muutis maksu- ja tolliamet tõlgenduspraktikat ning vääriselupaiga säilitamise eest ette nähtud hüvitiselt tuli hakata tulumaksu maksma.

Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda keskkonnaameti kohaliku regiooni poole. Seal arvutatakse vastava programmi alusel välja kasvava metsa väärtus ning kompensatsiooni suurus. Leping sõlmitakse 20 aastaks, mille vältel säilitatakse väärtuslik elupaik ja makstakse välja metsa majandamisest saamata jääv tulu. Vääriselupaiga olemasolu saab kontrollida metsaregistrist register.metsad.ee ja keskkonnaametist.

Erametsakeskus edastab dokumendid omaniku elukohajärgsesse notaribüroosse, kus sõlmitakse leping. Kõik lepingus olevad tingimused on määratletud keskkonnaministri määrusega.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.