Metsaomanikud võiks rohkem jahil käia
Jahilkäik tähendab seda, et metsaomanike ja jahimeeste parema koostöö nimel korraldatakse saarel igal sügisel Kõrgessaare jahtkonnas üks ühine põdrajaht, kus metsaomanikud osalevad ajus.
Seekord kuulati pärast jahti Lauka jahimajas keskkonnaministeeriumi peaspetsialisti Egon Niittee ettekannet jahimeeste ja metsaomanike suhteid reguleerivast seaduseruumist ning selle arengust.
“Muutused on tulekul, sest praegused reeglid ei ole demokraatlikule riigile kohased,” nentis Aira Toss.
Ühistest jahipäevadest on tema sõnul kahte moodi kasu. Ajajana metsas käies saab metsaomanik jahist algteadmisi ja saab tuttavaks jahimeestega, kes piirkonnas tegutsevad.
Jahimehed saavad aga selgemaks, millega näiteks metsaühistud tegelevad.
Tihtipeale on maaomanikel ja jahimeestel jahindusest eri arusaamised ja sageli on põhjuseks, et üksteisega suheldakse vähe.
“Vastandumine ei too tavaliselt häid lahendusi, aga ühisosa otsida tahtes võib selle ka leida,” ütleb Aira Toss, viidates Hiiumaa kogemusele.
