Metsaraie on jätkuvalt optimaalsest poole väiksem
"Kui arvestada, et Statistikaameti andmed on tuletatud metsateatiste põhjal ehk peegeldavad metsaomanike raiekavatsusi, siis on alust arvata, et tegelik raie jääb alla 7 miljoni tihumeetri," ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. "Eesti metsanduse arengukava sätestab aastatel 2001-2010 optimaalseks raiemahuks keskmiselt 13,1 miljonit tihumeetrit aastas - seega raiutakse poole vähem."
Tegelikku raiemahtu näitab kõige täpsemalt Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tehtava statistilise inventeerimise (SMI) tulemus.
"2008. aasta kohta inventeerimise andmed veel puuduvad, kuid 2007. aastal küündis Eesti metsade tegelik raiemaht 5,6 miljoni tihumeetrini ehk vahe metsateatiste andmetega oli 1,3 miljonit tihumeetrit," selgitas Lamp. Ka 2006. aastal oli soovitud ja tegeliku raiemahu vahel erinevus - raiuda sooviti 5,9 miljonit tihumeetrit, tegelikult raiuti 5,3 miljonit.
Metsateatis on dokument, millega metsaomanik taotleb Keskkonnaametilt luba raiete läbiviimiseks. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul metsateatise esitajale kättetoimetamisest arvates. Lubatud mahtusid pole aga ära kasutatud, seda nii keerukate ilmastikuolude kui ka puiduturu heitlikkuse tõttu. Erametsaomanikel on takistanud metsade majandamist ka üldine majanduse ümberstruktureerimine, ebasoodne maksusüsteem ja metsavarumise kasvavad kulud.
Seega oleme alates 2004. aastast jäänud optimaalsest raiemahust väga kaugele. Samamoodi jätkates tekib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse hinnangul hiljemalt 30 aasta pärast olukord, kus suure osa majandusmetsade puidukvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi on aga kõrge vanuse tõttu lagunenud. Raiemahu vähenemisega on kaasnenud ka puidutööstuse osakaalu ning metsandussektoris töötavate inimeste arvu vähenemine. Sellest hoolimata aitavad puit ja puittooted tasakaalustada Eesti negatiivset väliskaubandusbilanssi.
Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsade kaitse 30%-lise osakaaluga edestame naaberriike. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.
