Metsariik vajab metsateadmisi
Möödunud laupäeval peetud aastapäevakonverentsil keskenduti Luual metsandushariduse tulevikule. Samuti oli jutuks metsandussektori ettevõtete koostöö, mida rõhutas oma sõnavõtus kooli direktor Haana Zuba. Kas see koostöö tänapäeva muutunud majandusolukorras on ikka piisav?
Justkui kena tulevik
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuosakonna juhataja Andres Punga ja keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lampi juttudest selgus, et tulevikuperspektiiv on positiivne. Esiteks on erinevalt üld- ja kõrgharidusest kutseõppeasutuste võrku jõuliselt korrastatud ning kõik allesjäänud koolid on perspektiivikad.
Metsanduse üldisem olukord on küll vastuolulisem - metsamaa pindala on aegade suurim ja metsade keskmine vanus kõrgeim, kuid raiemahud jäävad oluliselt allapoole metsanduse arengukavas kokkulepitut ning huvi metsade kasutamise vastu on langemas. Metsasektoris töötavate inimeste hulk väheneb.
Aga taastuvenergia kasutamise direktiiv, mille järgi tuleb taastuvenergia osakaal tõsta aastaks 2020 kogu ELis 20%ni, sunnib mõtlema metsanduse rollile bioenergeetikas, mis avab uusi võimalusi.
Avalik arvamus pole kiita
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas juhtis tähelepanu sellele, et metsamajanduse kasv on viimastel aastatel olnud dramaatiliselt väiksem kui üldine majanduskasv (5 aastat tagasi oli vastupidi). Samas on metsa- ja puidutööstus üks tähtsaimaid töötleva tööstuse valdkondi, mis loob lisandväärtust kohapeal.
Surve metsadele on suurem kui kunagi varem - puidutööstuse osakaal tööstuses on tõusnud, kuid tõusnud on ka mittepuidulise metsakasutuse maht (nt metsakülastuste arv 2006. aastal 600 000, 2007. aastal
800 000). See tekitab konflikte ja mõjutab avalikku arvamust.
Kahjuks on paljuski avaliku arvamuse toel tekkinud väär-arusaam, nagu ei tasuks enam metsameheks hakata. Kallas rõhutas, et samas on metsas üha rohkem vaja tööd teha oskavaid inimesi. Kahjuks pole viimasel ajal RMKsse tööle asunutest suurel osal erialast haridust.
Erialase hariduseta töötajad pole ainult RMK probleem. Ka metsatööstusliidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul on kogu sektorisse lisandunud
16 000 töötaja haridustase ebaselge. Ootused on aga kõrged.
Haridust ja haritust!
Metsasektor vajab spetsialiste, kes oskavad tööd organiseerida. Ka masinaoperaatorite vajadus kasvab. Talijärv rõhutas omakorda energiavaldkonda kui võimalikku uute töökohtade loojat.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre arvates kerkib lähitulevikus küsimus, kas Eestis jätkatakse metsamajanduse ja metsatööstuse õpet või integreeritakse see mõne teise õppekavaga, nagu on tehtud mitmes Euroopa riigis. Vastus saab tema arvates olla vaid üks - ka tulevikus on Eestis vajadus eraldiseisva metsandushariduse järele.
Ajal, mil üle poole maismaast on kaetud metsaga, peaaegu kolmandikul metsadest rakendatakse majandamispiiranguid ning ca 4-5% sisemajanduse kogutoodangust baseerub puidul jne, oleks rumal metsa võimalusi mitte kasutada. Ent kasutamine nõuab teadmisi.
Koolitust vajab ka metsaomanik. Erametsaliidu juhatuse liige Ülle Lälli sõnul tuleks alustada isegi nn ennetavate koolitustega ehk selgitada inimestele, mida toob endaga kaasa metsaomaniku staatus. Koolitust vajavad lisaks metsaomanikele koolitajadki.
Huvipakkuv oli idee koolitada veel huvigruppe (nn mürkrohelisteni välja), et ühtlustada arusaamu. Ühena peamistest mõtetest jäi aga kõlama lause, et koolituse parima tulemuse saame vaid siis, kui suudame muuta avalikkuse suhtumist nii, et tekiks austus metsaomaniku vastu ja tunnustataks tema maaomandit.
Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Kaupo Kohv mõtiskles selle üle, milline on keskkonnateadlik metsamees. Kas keskkonnateadlikkus on midagi ülirohelist või on see ligikaudu 20 000 meie metsades elava organismi tundmine? Või hoopis seadustest kinnipidamine ja metsasertifikaat?
Muutuv aeg
Pigem on Kohvi sõnul keskkonnateadlik see metsamees, kes näeb metsa kui tervikut ning järgib majandusotsuseid tehes lisaks takseernäitajatele ka muid keskkonnaaspekte. Ressursikeskselt paradigmalt ökosüsteemi kesksele paradigmale üleminek metsanduses nõuab aga haritud metsamehi.
Ühiskonnas leviva eksliku arusaamaga, et metsa majandamisel piisab talupojatarkusest, on Kohvi arvates sageli metsale palju kahju tehtud. On ju piir talupojatarkuse ja inimliku ahnuse vahel teinekord liiga õhuke. Metsandus on järjest avatum ning aina rohkem huvigruppe tahab selles kaasa rääkida. See toob metsameestele kaasa lisapingeid, aga ka vajaduse huvigruppe metsanduse olemusest harida.
Kõige lõpuks andis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas Luua Metsanduskoolile üle teeneka metsamehe ja loodushoidja, Luua Metsanduskooli vilistlase ning kauaaegse RMK Vardi metsaülema Toomas
Ehrpaisi nimelise stipendiumi, mille suurus on 30 000 krooni aastas.
