Metsaseaduse muutmise eelnõu hakkab valmis saama
Muutmise ajend on mullu heaks kiidetud metsanduse arengukava.
15. jaanuaril 2011 kiitis Riigikogu heaks “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, mille põhieesmärk on tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutus.
Arengukavas on muu hulgas kirjas, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks:
- Vähendada väikeomandi metsakasutuspiiranguid. (Vabastada kuni 5 ha suurusega metsamaakinnistute füüsilisest isikust omanikud inventeerimisandmete esitamise kohustusest, ja kõik metsaomanikud, kes raiuvad aastas vaid kuni 20 m³, raieliikide määramise kohustusest.)
- Arvestada puistupõhiste küpsusvanuste rakendamisel ka metsamaa ja puuliikide tootmispotentsiaali.
- Tagada metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala varieerumine ja loomulikum sobivus maastikku, vältides eraldise pindala pidevat vähenemist ja metsade killustumist.
Need kolm on peamised punktid, millest nüüdsed seadusemuudatused lähtuvad.
Metsamaa tootmisvõimet saab kasutada parimal moel, kui puistud raiutakse õigel ajal ja mets uuendatakse kiiresti sobilike puuliikidega. Kui küps majandusmets jääb pikemat aega majandamata, on kaotajaid mitu.
Kui ei majanda
Metsaomanikul jääb tulu saamata, tema metsa puidu väärtus langeb ja investeerimisvõimalused vähenevad.
Metsasektori ettevõtete puittoorme kvaliteet halveneb. Kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, samas metsaomanike huvi metsaga tegelda väheneb veelgi ja varustuskindlus muutub veel väiksemaks.
Väheneb ka riigi maksutulu, lisandväärtust tekib vähem ja kannatab tööhõive. Maakasutus on ebaefektiivsem ja halveneb väliskaubandusbilanss.
Eestis paraku küpsusvanuse saavutanud puistute osakaal suureneb, kuna need jäävad kasutamata ehk metsamaa kasvupotentsiaali kasutatakse üha vähem.
Raiutakse alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla ka ELi keskmisele näitajale. Kuusikute raie on viimase kümne aasta lõikes olnud optimaalsele lähemal, kuid lehtpuude raie on olnud optimaalsest tunduvalt väiksem. Kui selline olukord jätkub, ohustab Eesti metsi juurdekasvu vähenemine ja metsa süsinikusidumise võime kahanemine.
Väheneb metsasektori konkurentsivõime ja Eesti metsanduse jätkusuutlikkus.
Jäljendades loodust
Seadusemuudatuste ettevalmistamisega alustasime 2011. aasta II kvartalis, kui Eesti Maaülikoolis said valmis vajalikud taustaanalüüsid. Suvel küsisime koostööpartneritelt ja huvigruppidelt nende ettepanekuid seaduse paremaks tegemiseks. Kõikide ettepanekute (kokku 92) arutamiseks kutsuti sügisel kokku töögrupp, kes töötas välja muudatused.
Üks põhilisi uuendusi, mille töögrupp välja pakkus, on üleminek looduslikke piire järgivale ehk eraldisepõhise raielangi järgsele metsamajandamisele. Sellega kaotatakse kunstlikud raielangi laiusepiirangud ja kaob vajadus jätta langi servadesse tormitundlikke kitsaid metsaribasid. Looduslike häiringute jäljendamise põhimõtteid järgides võivad raiesmike suurused olla palju varieeruvamad kui praegu, samas tuleb arvestada kasvukohatüübi mõju.
Raievanuse arvestamisel soovitas töögrupp arvestada mitte ainult peapuuliiki nagu seni, vaid puistu kõiki puuliike. Koosseisu järgi diferentseeritud raievanused ei tõsta ega alanda raiemahtu, vaid võimaldavad uuendusraiet teha optimaalses vanuses, mis tagab puiduressursi säästva kasutuse. Jäävad ära praegusest seadusest tulenevad konfliktsituatsioonid ja andmetega manipuleerimise võimalus.
Muudatuste mõjudest olulisim on, et võrreldes senise majandamisega, kus pindalapiiranguid on rohkem, kahanevad nii metsa ülestöötamise kui uuendamise kulud. Hinnanguliselt kahandab lageraiealade pindalapiirangute muutmine metsavarumise kulutusi umbes
100 000 eurot ja metsauuendamise kulusid 17 000 eurot aastas.
Majanduslik mõju on just lageraielangi laiusele seatud piirangul, mille tõttu eraldisi on tulnud seni poolitada. Selle piirangu kaotamine võimaldaks metsaomanikul lanki paremini planeerida ja saada seetõttu täiendavat tulu.
Töögrupi ettepanekud on läbi arutanud keskkonnaministri moodustatud metsandusnõukogu, kes toetas ettepanekute vormistamist seaduseelnõuks, mis saadetakse nüüd ministeeriumidele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks. Eelnõu on kavas ministeeriumist välja saata hiljemalt aprillis.
