Metsateatis viis kohtusse
Metsaraiel kehtib kord, et sellel, kes metsas töötab, peab olema kaasas kaks dokumenti – oma isikut tõendav dokument ja metsateatise koopia, mis näitab, et keskkonnaamet on lubanud seal raiet teha.
Kui metsa ilmub näiteks keskkonnainspektor, tuleb paberid ette näidata.
Järvamaal Kalevi Kvelli metsas 2010. aasta jaanuaris tegutsenud traktoristil neid ette näidata ei olnud. Selle eest sai ta 1000 krooni trahvi.
Ent siis hakkas inspektor otsima, kellelt oleks traktorist pidanud metsateatise koopia saama. Asi läks segaseks, kuna Kalevi Kvell oli oma kasvava metsa raieõiguse müünud metsafirmale. Kas teatisepaberi oleks pidanud andma metsafirma või metsaomanik, kelle kutsutud (Kvell ütleb, et metsafirma palvel) traktorist metsas töötas?
Keskkonnainspektsioon selgitas pika aja vältel, et konkreetsel juhul oleks teatise pidanud andma ikkagi omanik, kellele määrati kohustuse mittetäitmise eest 200 eurot trahvi. Kvell polnud sellega nõus, kaebas inspektsiooni otsuse kohtusse ja 2. novembril andis Pärnu maakohus talle õiguse.
Kalevi Kvell ütles Metsalehele, et kohtusse kaebas ta inspektori otsuse eelkõige seetõttu, et trahv oleks talle tähendanud ka suurest osast Natura toetusest ilma jäämist.
Ka kogu asjaajamine ise – väärteomenetlus – kestis üle aasta, tekitas ridamisi arusaamatusi ja pinget.
“Minu suhtes menetleti väärtegu 1,2 aastat. Selle jooksul kutsus inspektor mu kolmel korral välja ja oli ka politseiga sundviimine,” märkis Kvell. “Samas ei olnud selle juhtumiga seotud ei kahju keskkonnale ega ühelegi isikule.”
Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik Aavo Sempelson märkis juhtumit kommenteerides, et politseiga sundtoomist tuli kasutada, kuna Kalevi Kvell korduvalt ei ilmunud kokkulepitud ajal menetleja juurde ega teavitanud ka mitteilmumise põhjust.
Seda, et just tema oleks pidanud traktoristile paberid andma, tuvastas inspektor, nagu märgib, kohtuvälisel menetlusel kogutud tõendite alusel.
“Kohtumenetlusel andsid kõik tunnistajad asjas uuesti ütlused ja uuel tõendite hindamisel leidis kohus, et ta ei olnud metsa raieks andja, sest tal polnud vastavaid volitusi,” nentis Aavo Sempelson.
KOMMETAAR
Ülle Läll
Järvamaa metsanduse tugiisik
Nii kasvava metsa raieõiguse kui ka metsamaterjali müügi, metsa raieks üleandmise ning metsamaterjali ladustamiseks, vedamiseks või töötlemiseks üleandmisel on lubava märkega metsateatis üks alusdokumentidest, mida vaja läheb.
Metsaomanik tõendab sellega oma õigust eelnimetatud tehingut teha ja tehingupartner peab veenduma selle õiguse olemasolus.
Kuna metsaseaduse kohaselt peab raiet tegeval füüsilisel isikul või juriidilise isiku esindajal olema metsateatise koopia metsas kaasas, lisatakse see tavaliselt lepingule.
Arusaamatuste vältimiseks oleme soovitanud lepingusse lisada punkti metsateatise üleandmise kohta, mis ei jäta tulevikus ruumi vaidlustele, kas metsateatis on üle antud või mitte. Lepingute sisule tuleb pöörata suuremat tähelepanu ja seda juba enne allkirjastamist – nõu ja abi saab vajadusel metsakonsulentidelt.
Kui aga siiski juhtub, et tekib arusaamatusi, tuleb asuda läbirääkimistele, kus mõlemal poolel peaks olema soov jõuda kokkuleppele. Eelduseks on teineteist arvestav viisakas suhtlemine, mille puudumine võib tihti ollagi konflikti alguseks. Kui ühist seisukohta ei leita, tuleb lahendada probleem kohtu kaudu. Keegi meist ei ole ju eksimatu ning oma tõekspidamiste eest tuleb seista.
Üldiselt on inimesed valmis kohtus käima rohkem oma naabriga või tööandjaga kui riigiasutusega. Kardetakse, et hilisemates tegevustes hakatakse vigu otsima, pidevalt kontrollima või muid ebamugavusi tekitama.
Kohtusse pöördumist võrdsustatakse tihti kaebamisega, kuid eesmärk peaks olema eri arusaamadele lahenduse leidmine, eriti kui seadused on jätnud võimaluse erinevateks tõlgendusteks.
