Metsaühistu kasvab
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud sündis mullu augustis Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaa metsaühistuna. Asutajateks olid seitse eraisikut ja viis firmat.
Alles on ka ühinejad
Kõik algas sellest, et mullu mais tegi Pärnumaa Kikepera ühistu teistele oma maakonna metsaühistutele ühinemisettepaneku. Mõtet halvaks ei peetud, kuid kaasalööjaid oli siiski vaid kolm, peale Kikepera veel Halinga metsaomanike selts ja Saarde erametsaühing. Liikmeid nendes kolmes kokku oli alla 200, metsamaad 17 000 hektarit.
Siis selgus, et liitumisi on kaalutud mujalgi ja huvilisi tuli juurde hoopis teistest maakondadest. Ühinemismõttega haakusid kohe tulundusühistu Sakala metsaühistu Viljandimaalt ja Eesti Metsaomanikud Valgamaalt.
Need kaks olid liikmete arvu mõistes (128 ja 92) pigem suuremad ühistud. Tõuke tegutseda andis ka metsanduse arengukavast tulenev nõue, kus toetuskõlblikul ühistul peab tänavu olema vähemalt 200 liiget.
Ühinemine päris liitumine ei olnud, kuna seadus ei luba tulundusühistute ja mittetulundusühistute ühinemist. Seepärast asutasimegi täiesti uue ühistu. Seni tegutsenud ja nüüd Ühinenud Metsaomanikesse koondunud ühistud on samuti alles. Peamiselt sellepärast, et kõigil on veel kohustusi seoses toetuste vahendamisega, vaja on esitada aastaaruanne jne.
Kui ühinenud ühistute senised juhatused otsustavad jätkata tegevust näiteks õppepäevadega või konsultatsioonidega, on see täiesti aktsepteeritav.
Sest väiksemad ühistud ei pea suuremate tekke järel täielikult ära kaduma. Väiksemate eeliseks on, et inimesed tunnevad üksteist, ei pea omavahelistele kokkusaamistele liiga kaugele sõitma jms.
On ühesõnaga tegevusi, kus oled edukas suure ühistuga, ja on nn pehmeid tegevusi, kus ühistu suurus pole nii tähtis. Aga arvestada tasub, et vabatahtliku tööna on metsaühistu elu korraldamine võimalik mingil moel kuni 100-liikmelise organisatsiooniga. Kui liikmeid on rohkem, võib hakata kannatama kas ühistu tegevus või juhatuse liikmete põhitöö. See tähendab, et metsaomanike suurem ühinemine eeldab juba palgaliste töökohtade loomist.
Teenused uue ühistu kaudu
Ühinenud Metsaomanikke ühendab regionaalselt see, et Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal on sarnased metsad, tööde logistikat on lihtsam korraldada ning puidu turustamisel on võtmekoht Pärnu sadam.
Tegutseme nii, et kõik teenused oleme koondanud Ühinenud Metsaomanike nime alla. See tähendab, et kõik juba selle metsaühistuga liitunud saavad võimaluse toetusetaotlused, metsa ülestöötamise korraldamise jms meilt tellida.
Puidumüügi kasumlikuks korraldamiseks asutasime (asutajaiks Eesti metsaomanikud, Sakala metsaühistu, Ühinenud Metsaomanikud ja Saarde Era-metsaühing) uue, puidumüügiga tegeleva ühistu, TÜ Eesti Puidumüügi Keskuse.
Päris töölepinguga töötajaid meil pole, aga käsunduslepingu alusel töötavad piirkonnajuhid ning puidu müügi ja ülestöötamisega tegelev metsameister.
Ootame uusi liikmeid
Meil on soov kaasata endaga võimalikult rohkem erametsaomanikke. Mida suurem liikmete arv, seda parem on töid organiseerida.
Metsaomaniku kasu on, et ühistu abistab esmase nõustamisega, metsamajanduslike tööde korraldamisega ja toetuste taotlemisel. Tehakse ühiseid infopäevi. Meie ühistuga on seotud neli metsakonsulenti.
Alates mullu detsembrist ei ole enam metsanduse tugiisikute ametikohti. Metsaomanike nõuandjaiks ongi nüüd metsaühistud ja metsakonsulendid.
Meie uus ühistu tegutseb nõnda, et esindaja on olemas nii Valga-, Viljandi, Pärnu- kui ka Raplamaal. Raiete korraldamiseks on Pärnumaal metsameistrid Raigo Rõõmussaar ja Tiit Kosenkranius.
Toetustega ja liikmete avaldustega tegelevad Raplamaal Taivo Raudsaar, Viljandimaal Pille Udam ja Valgamaal Kaja Papagoi. Ühistu tööd koordineerib juhatuse liige Kadri-Aija Viik (kadri-aija.viik@erametsaliit.ee).
