Vootele Hansen ütles, et praegu on pool metsamaast erametsaomanike käes, kuid eraomanike metsade pindala tõus on toimunud põllumajanduskõlvikute metsastumise tõttu. Seega puudub eraomanikel metsade põlvest-põlve majandamise traditsioon ja sellepärast tehakse nende majandamisel palju vigu, millest tulenev kahju on suur. Metsaühistud võimaldaks erametsaomanikel neid vigu vältida, paremini metsa majandada ja selleks vahendeid leida. Paraku praegused metsaühistud koondavad väikest osa metsaomanikest.

Mart Nutt rõhutas kodakondsuspoliitika keskset osa riigipoliitikas, sest kodakondsus paneb paika riigi kohutsused kodanike ees ja vastupidi. Meie kodakondsuspolliitika on tüüpilise Euroopa riigi poliitika, mis pole omadega sugugi metsas! Tänapäeval toimuv globaliseeerumine ei vähenda riikide tähtust praegu ega tulevikus.

Andres Tarand rääkis oma ettekandes Rooma Klubi prognoosidest, eelkõige kliima soojenemisest tingitud ohtudest. Kui mõned aastad tagasi moodustas süsihappegaas 0,03% atmosfäärist, siis nüüd 0,04. Tundub, et väike muutus, kuid see on ikkagi 25%. Väikeste asjade ja muutuste tähendus võib väga suur olla, suurem kui me mõelda oskame.

Rein Taagepera rääkis konfliktidest ja leidis, et eesti käitumiskultuur on suhteliselt konfliktne. Tuleneb see eelkõige eestlaste ajaloost ja on pikaajalise pärisorjuse tulemus. (Soomlased on teistsugused, sest Soome talupoeg oli vaba.) Sellepärast on ka headust ja kiitust väljendavate sõnade arv eesti keeles piiratud.

Elavat huvi tekitas ühistegevuse ümarlaud, millest võttis osa poolsada suvepäevalist. Ümarlaua eestkõnelejad Teet Killing, Toomas Lemming, Üllar Metsand ja Peep Põntson leidsid, et eelkõige peaks riik toetama füüsilistest isikutest metsaomanikke. Praegune olukord, kus toetatakse metsaomanikfirmasid, ei ole otstarbekas. Seega peaks ühistegevuses jälgima rahvusvahelise ühistegevuse põhimõtteid, kus need probleemid on reguleeritud. Kahjuks aga on Eesti praegustes õigusaktides ühistegevuse põhimõtted reguleerimata. Metsaomanike edu võti on suurem aktiivsus, sh metsade majandamine ühistegevuse kaudu.

Metsa-, seente-, puude- ja veteputukaid tutvustas tuntud entomoloog Urmas Tartes. Lastekirjanik Juhani Püttsepp rääkis huntidest ja hundielust. Maime Saar tutvustas ravimtaimi ja nende omadusi, Allan Selin liblikaid (erilist põnevust pakkus öine liblikapüük ja liblikate määramine).

Spordiprogrammi osavõturohkeimaks alaks kujunes kanuutamine; ka vibulaskmine ja saapavise olid populaarsed. Saapaviset oli tutvustamas selle ala Eestisse tooja Valeri Luukka. Kultuuriprogrammi sisukusele lisas kaalu soome-ugri maailmas kuulsa folklooriansambli Toorama esinemine, mida võiks lugeda suvepäevade üheks tipphetkeks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et suvepäevad õnnestusid igati. Sellele aitasid kaasa ilus ilm, läbimõeldud programm ja kohaletulnute positiivne meelestatus ning aktiivne osalemine suvepäevade üritustel. Suvepäevadest osavõtnud avaldasid soovi, et metsaühistute suvepäevad võiksid muutuda traditsiooniks ja olla veelgi märgatavamaks ettevõtmiseks tulevikus. Metsaühistute tegevus vajab enamat teadvustamist ja tutvustamist.