Metsauudiseid Ameerikast: põtrade arvu kiires vähenemises süüdistatakse puuke

 (3)
Põdravasikas. Foto on illustratiivne.
Põdravasikas. Foto on illustratiivne.Foto: Marko Jakobi

Suve lõpunädalad on USA-s New Hampshire'is elavatele põtradele raske aeg. Talveks valmistuvad puugid munevad nende karvakattesse miljoneid mune, kes siis kuni maikuuni seal pesitsedes ja kasvades põtrade kui peremeesorganismide verd imevad.

Mõnedes regioonides võib ühe looma küljes korraga toitumas olla 150 000 puugivastset, väidavad uurijad, ning see võib põdra surmani ära kurnata. Puukide elu muudab väga soodsaks see, et talved on viimasel ajal New Hampshire'is üha lühemad, algavad hiljem ning lõpevad varem.

Iga emane puuk muneb umbes 3000 soolakristallisuurust muna, soojade talveilmadega need ei sure nagu vanasti karmis talves, vaid paljunevad hoopis. Sestap on puukide arvukus plahvatuslikult kasvanud, samal ajal aga põdrad paljudest neile seni tavapärastest elupaikadest kadunud, väidavad bioloogid.

"Pole mingit küsimust, et kliimamuutus selles asjas olulist rolli mängib. Kui meil oleks sama pikalt kestvad talved kui endistel aegadel, ei räägiks me seda juttu praegu," kommenteeris Whashington Postile bioloog Kristeine Rines, kes juhib New Hampshire'i põdraprojekti.

Põtrade kadumist loodusest on märgatud ka teistes USA osariikides ja piirkondades: Minnesota, Montana, Wyoming, Rocky Mountain'i teised piirkonnad, Põhja-Dakota. Pelgalt Maine'i osariigis, kus külmad ja pikad talved puukide järlekasvule pidurdavalt mõjuvad, täheldatakse põdrapopulatsiooni kasvu.

Karvadesse peitunud ja end naha külge imenud pisipuugid tekitavad põtradel sügelust, nad kratsivad end seni kuni karv maas. Kurnav on ka kehvveresus, mis seda söödikuarmeed kaasas vedades tekib. Kümned tuhanded verimevad hammustused minutis viivad põdrad ülima kurnatuseni, nad ei suuda enam süüa, isegi siis mitte, kui neile sööt ette vedada. "See on jube vaatepilt! Nad on kõhnad ning nende nahk on pidevast sügamisest tekkinud põletikukoldeid täis," kirjeldas Kristine Rines.

Valgete mägede piirkonnas loetakse põdrapopulatsiooni suuruseks praegu 4500 isendit, see on 3000 võrra varasemast vähem. Minnestoas jäeti veebruaris ära iga-aastane põdrajaht, sest loomade arukus on 35% võrra vähenenud, näitas üheaastane, 2012. aastal läbi viidud uuring.

Samas pole metsloomadega tegelevad veterinaarid päris kindlad, kas põdrasurmades on ikka süüdi puugid. "Ma ei usu, et puugid on peamiseks tapjaks," sõnas loomaarst Erika Butler, kes osaleb põtrade kadumist uurivas grupis. "Meie loomade on kehaline seisukord on väga halb, kuid hoolimata sellest on järelkasvunäitajad kõrged," viitas ta asjaolule, et loomad on paaritumiseks ja järglaste saamiseks siiski piisavalt tugevad.

Pakutakse, et põdrapopulatsiooni võib lisaks puukidele hõrendada ajus elav parasiit, mingi seenhaigus või sääskedega edasikanduv viirus. Teadlased jätkavad uuringuid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare