Olen sattunud Hollandi kohta nii harjumatusse ürgloodusesse, kõrge rohttaimestikuga lamminiidule.

Siin on mitu väikest linnustikurohket järvekest, mille vahel kappavad metshobuste karjad ja jalutavad vabalt mustad ürgse väljanägemisega veised.

Pean siiski tunnistama, et ei olnud tegelikult väga üllatunud, kui seda pilti nägin. Olin siinsest Gelderse Poorti nimelises kohas toimuvast looduse taastamise ettevõtmisest juba varem kuulnud.

On ju teada, et hollandlased, kes oma riigi rikkuse loonud meeletu töö ja looduskeskkonna muutmise hinnaga, igatsevad loodusmaastikku rohkem kui mõni teine rahavas, ja et riik toetab mitmesuguseid pärisloodust matkivate kohtade rajamist.

Kuid ühes mõttes on Gelderse Poort eriline.

Tulusad ökosüsteemid

Alates tänapäevase rohelise ilmavaate tekkimisest XX sajandi keskel, mil suurtööstus ja tööstuslik põllumajandus olid looduse selgroogu juba murdmas, on loodushoidlik lähenemine olnud kaitsepositsioonil.

Ikka nii, et ettevõtlus loob rikkusi, töökohti, heaolu, aga looduskaitse püüab säilitada seda, mis talle jäetakse: üksikuid liike, veel looduslikuna säilinud ökosüsteeme, ka muid rahas mittemõõdetavaid väärtusi. Majanduses ja looduskaitses räägitakse eri keelt, liigutakse eri radu pidi.

Kas seda olukorda saaks muuta? Kas oleks võimalik, et looduskaitselised väärtused saaksid majandussüsteemi osaks, et looduslikud ökosüsteemid tähendaks rikkust laiemalt kui pelgalt puidu-, turba- või mageveevarud?

Kuidas saaks tekitada niisuguseid majandusmehhanisme, mis oleksid ühtaegu tulusad nii inimesele kui loodusele? Vastuseid nendele küsimustele otsitakse üle maailma ning lahendusi katsetatakse ka mitmesugustes ökosüsteemides. Üks neist ongi Gelderse Poort.

Kuulsaid Hollandi telliseid tehakse mõistagi savist. Savi ladestub siis, kui jõed mereäärsetele tasandikele jõuavad, nende energia raugeb ja setted maha jäävad. Tavaliselt juhtub see suurvee ajal, kui jõed oma kitsast sängist lammile valguvad.

Kuid Hollandis on jõgedele loodud kunstlikud kaldad, kõrged tammid, mille taga on tavaliselt põllumaa.

Nii pole inimesed Reini jõele loomulikku eluruumi peaaegu jätnudki, mistõttu süvenevad mitmesugused probleemid.

Looduslikkuse taastamine

Esiteks, kuna looduslikke toitaineterikkaid setteid lammile enam ei ladestu, peavad talunikud üha suuremas koguses kasutama kunstväetisi, mis omakorda jõgesid reostavad.

Teiseks, kuna jõelamm kui looduslik veemahuti on jõest kunstlikult eraldatud, siis paratamatult sagenevad purustavad üleujutused, sest kogu vihmavesi lihtsalt ei mahu jõkke ära.

Arvatakse, et Hollandis tuleks Reinile tagastada umbes viiendik äravõetud lammidest, selleks et vähegi taastada jõe loomulik toimimine. Mõistagi suureneb ka ühiskonna surve loodusalade taastamiseks.

Sellele probleemipuntrale leiti Gelderse Poortis lahendus, mis paistab rahuldavat kõiki osapooli ja mis on majanduslikult arenev ning looduskaitseliselt edumeelne. Nimelt on sealne kogukond otsustanud hakata jõelammil majandama looduslikkuse taastamise suunas.

Talunikud on oma lammil asuva põllumaa kas maha müünud või tegevustes hoopis ümber orienteerunud.

Endisele poldrile pääseb nüüd suurvee ajal vesi, mis tunduvalt vähendab ümbruskonnas üleujutuste riske. Samas lubavad lammi maaomanikud suurel telliskivitööstusel savi kaevandada.

Savi on siin alati müügiks läinud, kuid varem siluti karjäärid põldudeks tagasi. Nüüd aga peab tellisetööstus rajama karjäärid maastikukujundust silmas pidades, et neist mõne aasta pärast looduslikud tiigid tekiksid.

Samas on kohalikud looduskaitseühingud ehitanud matkaradasid ning toonud luhale elama väikesed metsikud hobused ja lihaveised, kes meelitavad lähedastest linnadest külastajaid.

Taastatud looduspiirkonna ümber elavneb turismimajandus, on avatud ökorestorane, kus pakutakse looduses kasvanud veise liha.

Niisuguseid põnevaid näiteid, kus looduse vajadus ja majanduse huvi ühiseid lahendusi pakuvad, leidub mitmel pool üle Euroopa.

Näiteks Tisza jõekallaste taastamine koostöös elektrijaamaga Ungaris või maasikakasvatusega seotud lahendused Andaluusias. Ka lihaveisekasvatuse elavnemine Matsalus ja Hiiumaa rannaniitudel kuulub samasse valdkonda.