Metsisemängud on kohati kukevaesed
Aprillis alanud metsiste pulmaaeg ajas metsa ka Eesti ornitoloogiaühingu vaatlejad, kes jätkavad nende mängupaikade mullu alustatud ülevaatust. Tänavu on siht üle vaadata järgmine veerand Eestis teadaolevatest mängupaikadest. Lisaks käiakse ka neis kohtades, kus eelmisel kevadel ühtegi lindu ei mänginud.
Vaatlejad keskenduvad mängupaigas metsisekanu meelitavatele, üksteisega konkureerivatele kukkedele. “Loomulikult loendame ka kanad, aga neid jälgida on keerulisem. Mõni hommik nad tulevad mängu, aga teinekord võtavad kätte ja lähevad hoopis naabrimehi vaatama,” rääkis Indrek Tammekänd, kes keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse bioloogina metsisevaatlusi koordineerib.
Mängupaigad nihkuvad
Tänavust üldist pilti iseloomustades ütles Indrek Tammekänd, et mõnel pool on tõesti kena vaatepilt, kus korraga mängimas kaheksa metsisekukke. Võrreldes 10–15 aastat tagasi tehtud vaatlustega on seis siiski kehv. “Eelkõige on see tunda läänepoolses Eestis, kust metsis vaikselt taanduma hakkab,” lisas Tammekänd.
Kümmekond aastat tagasi oli näiteks Pärnumaal ligi kolmandik mängudest suured, vähemalt seitsme kukega, kuid praegu on 50 kontrollitud mängust selliseid leitud vaid kaks ja ainult igas neljandas mängus on üle kolme kuke.
“Paljud mängud on hääbunud ehk neis mängivad vaid üksikud kuked ja kanad sinna ei jõuagi. Samas on täiesti tühjaks jäänud mängupaikasid.”
Kui varasemast teada olev mängupaik on tühi, tuleb ornitoloogidel laialt läbi kammida ümbruskond, kuna mõneti mängud ka nihkuvad. “Kolimised jäävad enamasti vanast mängupaigast kuni poole kilomeetri kaugusele. Vahel on väiksemad mängud liitunud mõne suuremaga või on mitme keskele tekkinud täiesti uus mängupaik,” kirjeldas Tammekänd.
Metsiste elu tuntumad mõjutajad on metsaraie ja -kuivendus. Mõjuvad aga väiksemadki muutused, kuna see linnuliik on elutingimuste suhtes väga valiv. Elupaigaks vajatakse vähemalt 60aastast männimetsa, kus piisavalt valgust ja niiskust. Ent sealgi toituvad täiskasvanud linnud talviti vaid teatud puudel, kus nendele sobilik okkakoostis. Männiku all peab kasvama spetsiifiline puhmasrinne, et esimestel elunädalatel vaid putukatest toituvad metsisetibud kõhu täis saaks.
Ei kannata muutusi
“Näiteks sinikael-pardi järgi pole võimalik hinnata keskkonnaseisundit, kuna ta kohaneb hästi ka suurte muutustega. Metsis on kohastunud eluks teatud kindlates tingimustes ja tema muudatusi ei talu,” võrdles Tammekänd.
Osa metsameestest näeb maaspesitseja metsise arvukuse languses peasüüdlast hoopis rebases, kährikus ja metsseas, kelle hulk meie metsades on kasvanud. Indrek Tammekännu sõnul ei peaks põhimõtteliselt metsloomi süüdistama olukorras, mille põhjustajaks on lausvaktsineerimise või lisatoitmisega inimene ise. Kutsutakse üles rebaseid tapma, aga Tammekänd lõpetaks kõigepealt metssigade mõõdutundetu lisasöötmise.
Eestis on teada üle 450 metsise mängupaiga, millest pole ülevaadet. Nüüd tahab keskkonnaamet koostöös ornitoloogiaühingu ja paljude metsisetundjatega nelja aasta jooksul need kõik üle vaadata. Tulemuse põhjal otsustatakse edasine kaitsetegevus. Juba on välja valitud 30 mängupaika, mis jäävad iga-aastasteks kontrollvaatluste kohtadeks.
Eelmisel aastal, kui vaadati üle esimene veerand mängupaikadest, laskis tulemus oletada, et metsisekukkede arvukus võib olla viimase 10–15 aastaga langenud kuni poole võrra. Veel 1990. aastate algul hinnati kevaditi pulmi pidavate metsisekukkede arvuks 2000.
