Metskitsed peavad jooksuaega
Tugevat ringikujulist jäljerida rohul, mida Eestis on tõega peetud ka UFO maandumise paigaks, tekitavad tegelikult jooksuaja kits ja sokk. See sünnib lõputust tagaajamisest, mis elevuse haripunktis võib kahaneda näiteks ümber ühe põõsatuti jooksuks.
Metskitsede jooksuaeg jääb juunisse-juulisse. Sokud, kes tavaliselt on nii ettevaatlikud, et väljale sööma minnes saadavad kitsed ette, võivad nüüd metsas jalutajale hoopis sagedamini ette sattuda. Kui looma just ei nähta, siis vähemalt ta häälekas “haukumine” võib kõrvu kosta. Praegu on ka aeg, mil sokud oma territooriumi tähistavad. Teinekord nühitakse sarvede ja peaga metoodiliselt ja pika aja vältel mõnda noort puud või põõsast, et lõhn sellele hästi külge jääks. Kitse häälitsus meenutab isemoodi piiksumist.
Tandem ees jooksva kitse ja teda taga ajava sokuga võib ootamatult vaatevälja juhtuda. Joostakse, kuni võhma jätkub. Vahepeal puhatakse ja süüakse, ent kitse iga liigutuse peale võib võhmal sokk end taas jalule ajada ja tagaajamist jätkata.
Kevadel sündinud kitsetalled on praegu tagaplaanil. Matsalu luhas, kus vaateväli suur, on nähtud näiteks sellistki kitsede jooksuaja pilti, kus sokk ja kits kurameerivad terve seltskonna pilkude all. Seltskonda kuulusid noored sokud, kes vana soku territooriumi piiri taga niisama kiibitsemas, ja talledki, kes ema jooksuajal hoidsid ühe, võib-olla lapsehoidjast soku külje alla.
