Metssiga künnab metsakultuuri
Järvamaa metsaomanik Kalevi Kvell kirjeldas viimases Sinu Metsas kummalist lugu: möödunud talvel olid metssead üles tuhninud osa ta nelja-aastasest männikultuurist, kust ka männid olid kadunud.
Kas tõesti siga sööb nüüd männitaime? Ükski jahinduse asjatundja seda ei usu. "Siga võtab ikka seda, mis maa sees. Muidugi võib ta vihmausse või maipõrnika vastseid otsides taimedki üles tuhnida, aga kindlasti ei söö ta neid otseselt," ütles jahindusbioloog Kalev Sootalu.
Ent Kalevi Kvell väidab, et taimed ei olnud mulla alla pööratud - need olid lihtsalt kadunud. Samas olid istutusaugud nähtavad.
Soojaga laiem haare
Tihti on metsaomanikud öelnud, et noore metsa kallal käivate kitsede-põtradega on häda, aga metssiga las kobestab oma tuhnimisega pinnast. Nii saab metsa looduslik uuendus hoopis paremini kasvama minna.
Viimaste soojade talvedega on olukord muutunud - sead liiguvad põldudel hoopis laiemalt ning on rohkem hakanud tegutsema ka raiesmikel, kuhu on rajatud metsakultuurid.
Sigade laiemat haaret seletatakse veel suurema arvukuse ja suuremate karjadega. Taimede söömisest pole küll keegi teine märku andnud, kuid üles tuhnivad nad neid mitmetes piirkondades.
Pidev probleem
Järvamaa metsaomanikud Ülle ja Tarmo Läll rääkisid, et neil on metssigadega pidevalt probleeme.
Kui nad karjas üle metsakultuuri lähevad, teevad taimedele ka lihtsalt tallamise-püherdamisega liiga.
Kõige suurem häda on aga, et siga tuhnib taime upakile ja juured paljaks, mille tõttu taim hukkub.
Käisime Lällidega seakahjustusi vaatamas Kiltsi kandis, kus Tarmo Lälli isa tagastatud metsad. Kunagise tormikahjustuse alal on Lällid pidanud õieti pidevalt metsakultuuri uuendama, kuna seal käib mitut sorti ulukeid.
Nüüd septembris, kui põldudel on sigade jaoks paremat toitu, oli metsas värskeid tuhnimisi vähe. Kevadise ja hilisema tegutsemise jälgi oli aga piisavalt palju, ka upakil metsataimi.
"Sea jaoks ei ole tähtis, mis puuliigiga tegu, vaid see, mida sealt puu alt pinnasest leida võib. Nad söövad, muide, ka seeni hea meelega," rääkisid Lällid.
Seda, kas siga eelistab tuhnides metsa teatud kasvukohatüüpe, ei ole Ülle ja Tarmo Läll täheldanud. Piisavalt suure arvukuse korral näib sobivat kõik.
"Kalevi Kvelli männikultuur kasvab liivasel pinnasel, kus ilus sammal ja natuke viljakam kasvukoht kui siin. Seal võib küll seeni ning tõuke olla, mida sead tahavad," arutles Tarmo Läll. Samas asub aga ka Lällide sigadest kõige rohkem kahjustatud olnud metsakultuur just männile sobilikus paigas.
Peletad naabri metsa?
"Seal nad kündsid raiesmiku ikka täiesti mustaks. Kaugelt vaadates tundus, nagu oleks keegi metsaosa põlema pannud," ütles Ülle Läll.
Selle kõige hullemini rikutud metsakultuuri ümber on Ülle ja Tarmo Läll ehitanud ajutise ulukiaia.
Üldiselt peab Tarmo Läll ulukite peletamist aedade ja peletusvahenditega siiski kahe otsaga asjaks. Loomade loomulikku toitumisviisi ju ära keelata ei saa. Kui metsaomanikud aina rohkem peletusvahendeid kasutavad, koguneb paratamatult rohkem loomi nendele aladele, kus vahendeid ei kasutata.